Eile, 20:59 PM
Anonüümse autori kirjutis raskekaalulise kaotuse kommentaariumist väärib jäädvustamist:
Kanama tee intsidendi füüsikaline analüüs
Newton (1687) tõestas täna kell 10:30 taas oma gravitatsiooniseaduse universaalsust — F = mg ei tee erandit ka 57-aastastele kogenud treileri-juhtidele ega nende veosele. Kivipurustusmasin, kellel puudus igasugune soov oodata kaldunud platvormi peal, järgis seadust eeskujulikult.
Galileo oleks ringteelt väljasõidu kaldpinna analüüsile hinnangu andnud juba 1638. aastal: a = g·sin(θ), kus θ oli antud juhul piisavalt suur, et tulemus oleks kraav. Katse reprodutseeritav, tulemused ühesed.
Amontons (1699) on hõõrdeteguri spetsialist. Tema valem μ = F/N tähistab sel korral nullilähedast väärtust — teeolud olid libedad. Masin otsustas, et kraav on stabiilsem positsioon kui treiler.
Hooke'i seadus tõestab, et juht — kaine ja 57-aastane kogemusega — säilitas oma elastsuse ning ei saanud viga. See on antud eksperimendi kõige rõõmustavim mõõtetulemus.
Bernoulli (1738) selgitab liiklustakistust: kui läbilaskevõime A väheneb, siis kiirus seal kas tõuseb ohtlikult või suunatakse voog ümber. Politsei on valinud viimase variandi.
Õhtune operatsioon — masina kraavilt välja tõmbamine — toimub ajal, mil liiklusvoo tihedus ρ on minimaalne. See on rakenduslik hüdrodünaamika parimas võtmes. Keegi ei kannatanud. Füüsika toimib.
Ja ka Einstein ei jää kõrvale.
Einstein (1915) ja üldrelatiivsusteooria: massiivne kivipurustusmasin kõverdas enda ümber aegruumi nii tugevasti, et treiler lihtsalt järgis geodeetilist joont — mis juhtus kraavi suunas. Juht ei eksinud. Ta lihtsalt liikus kõveruses.
Ja kui see ei veena, siis erirelatiivsusteooria (1905): E = mc² tähendab, et kivipurustusmasinal on absurdselt suur puhkeenergia. Sellise massiga objekti peatamine nõuaks jõudu, mida treileri pidurid lihtsalt ei suuda pakkuda. Seadusepüha.
Lisaks — Einsteini ekvivalentsiprintsiip: vabalangemise ajal ei tunne keha oma kaalu. Kivipurustusmasin oli seega hetke jooksul täiesti kaaluta olekus ja võib-olla isegi nautis seda. Esimene ja viimane lend.
Kokkuvõttes: Newton tõmbas alla, Galileo andis nurga, Amontons ütles libedaks, aga Einstein — Einstein tegi kogu selle kraavi paratamatuks juba universumi loomise hetkel. Juht polnud süüdi. Aegruum oli.
Kanama tee intsidendi füüsikaline analüüs
Newton (1687) tõestas täna kell 10:30 taas oma gravitatsiooniseaduse universaalsust — F = mg ei tee erandit ka 57-aastastele kogenud treileri-juhtidele ega nende veosele. Kivipurustusmasin, kellel puudus igasugune soov oodata kaldunud platvormi peal, järgis seadust eeskujulikult.
Galileo oleks ringteelt väljasõidu kaldpinna analüüsile hinnangu andnud juba 1638. aastal: a = g·sin(θ), kus θ oli antud juhul piisavalt suur, et tulemus oleks kraav. Katse reprodutseeritav, tulemused ühesed.
Amontons (1699) on hõõrdeteguri spetsialist. Tema valem μ = F/N tähistab sel korral nullilähedast väärtust — teeolud olid libedad. Masin otsustas, et kraav on stabiilsem positsioon kui treiler.
Hooke'i seadus tõestab, et juht — kaine ja 57-aastane kogemusega — säilitas oma elastsuse ning ei saanud viga. See on antud eksperimendi kõige rõõmustavim mõõtetulemus.
Bernoulli (1738) selgitab liiklustakistust: kui läbilaskevõime A väheneb, siis kiirus seal kas tõuseb ohtlikult või suunatakse voog ümber. Politsei on valinud viimase variandi.
Õhtune operatsioon — masina kraavilt välja tõmbamine — toimub ajal, mil liiklusvoo tihedus ρ on minimaalne. See on rakenduslik hüdrodünaamika parimas võtmes. Keegi ei kannatanud. Füüsika toimib.
Ja ka Einstein ei jää kõrvale.
Einstein (1915) ja üldrelatiivsusteooria: massiivne kivipurustusmasin kõverdas enda ümber aegruumi nii tugevasti, et treiler lihtsalt järgis geodeetilist joont — mis juhtus kraavi suunas. Juht ei eksinud. Ta lihtsalt liikus kõveruses.
Ja kui see ei veena, siis erirelatiivsusteooria (1905): E = mc² tähendab, et kivipurustusmasinal on absurdselt suur puhkeenergia. Sellise massiga objekti peatamine nõuaks jõudu, mida treileri pidurid lihtsalt ei suuda pakkuda. Seadusepüha.
Lisaks — Einsteini ekvivalentsiprintsiip: vabalangemise ajal ei tunne keha oma kaalu. Kivipurustusmasin oli seega hetke jooksul täiesti kaaluta olekus ja võib-olla isegi nautis seda. Esimene ja viimane lend.
Kokkuvõttes: Newton tõmbas alla, Galileo andis nurga, Amontons ütles libedaks, aga Einstein — Einstein tegi kogu selle kraavi paratamatuks juba universumi loomise hetkel. Juht polnud süüdi. Aegruum oli.
