Teema on suletud

naljanurk 2

(21-09-2016, 18:09 PM)TALUPOEG TALUJA Kirjutas:  Meditsiininaljad jätan edaspidiseks...
Aga just mõni päev tagasi oli vaja saata pakk sugulasele,kelle postiaadressi kahjuks ei teadnud. Kuna tegu väikese maakohaga ja arvatavasti kindlalt kõik-kõiki tunnevad,otsustasin helistada kohalikku Postkontorisse. Võtsin lahti Eesti Posti kodulehe ja hakkasin klõbistama.... leidsin,et täitsa olemas nii koht kui ka lahtiolekuajad. Mida polnud,oli telefoni nummer. Ei olnud ka meiliaadressi. Olemas oli ainult üldine infotelefon. Helistasin. Vastuvõtja ütles.et ei olegi ühelgi postkontoril telefoni nummert avaldatud. Seega ei saa ma kuidagi ühendust..... No milleks selline jamps? Interneti ajastu,tehnika areng-kõik on mõttetu. Täielik jamps! Oleksin võtnud telefoni,helistaks,saaks hetkega teada sugulase aadressi ja saaks talle paki saata......
Milleks sellist jama korraldatakse ja kelle poolt......
Ma sain oma küsimustele vastused ja asi selleks korraks lahendatud. Aga seda tänu oma kogemustele....ja oskustele. Big Grin

Kohaliku postkontori telefoninumbri leiab (tihti, kuid mitte alati) vallaviletsuse kodulehelt. Selles standard kovtp... lehe struktuuris on siuke "tähtsad nummerid vallaelanikule" kuskil.

Meditsiini teema jätkuks:
3 aastat tagasi paikasin kodus maja ees kõnniteed.
Üht kõnnitee plaati paika tõstes käis alaseljast korralik ragin läbi ja kukkusin sinna samasse liivahunikusse käpuli.
Pärast poolt tundi "koerapoosis" polnud enam naljakas, ei saanud püsti ei pikali. Ei jäänud muud üle, kui kõne kiirabisse, lubati tulla. Veel umbes pool tundi ootamist sõna otseses mõttes käpuli maas ja polnud neid kusagil, uus kõne, lubati tulla ja nii veel kaks korda. Tulla oli neil ometi alla 10 kilomeetri Big Grin. Kokku olin maja ees käpuli üle kahe tunni Big Grin  naine ja naabrimees olid naerukrampides. Lõpuks kui arstitädid kohale jõudsid sain süsti perse ja kuidagi püsti. Kogu lugu annab siia maani tunda. Kui autoga vähegi pikem tiir teha lööb alaselga korralik valu sisse, peab vahepeal seljasirutus pause tegema.

vabal ajal painutan kaablit...

(21-09-2016, 18:19 PM)Telc Kirjutas:  Kohaliku postkontori telefoninumbri leiab (tihti, kuid mitte alati) vallaviletsuse kodulehelt. Selles standard kovtp... lehe struktuuris on siuke "tähtsad nummerid vallaelanikule" kuskil.

Ja suur rikas firma teeb sellest suure saladuse.... Big Grin

(21-09-2016, 18:09 PM)TALUPOEG TALUJA Kirjutas:  Võtsin lahti Eesti Posti kodulehe ja hakkasin klõbistama.... leidsin,et täitsa olemas nii koht kui ka lahtiolekuajad. Mida polnud,oli telefoni nummer. 
See on juba ammu nii, no aasta-paar vähemalt. Küsisin postitädi käest, et miks nii. Vastus oli, et ülevalt poolt arvati tööd segavat vms. Tahetakse et kõik helistaksid ühele numbrile, kus kuulad pool tundi ootemuusikat ja siis saad toru otsa võõra kilulinna tädi, kes kohalikke asju ei tea ega saagi teada. Lõpuks ehk loobud. 
Mina tegin kohalikule postitädile silma ja sain saladuskatte all tema numbri.  Wink 
Sama lugu on postisaadetiste ümbersuunamisega teise postkontorisse. Olen teinud kaks avaldust, mis kadusid kui mutiauku. Toimiv lahendus oli sellele samale tädile veel silma teha ja paluda tal ilusti minu pakid edasi saata või helistada. Isiklikud tutvused maksavad nagu vene ajalgi.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.

“Mari, vara on rõõmustada siis, kui tõuseb. Rõõmustama peab siis, kui kaua seisab!”

“Juku! Mis roppustest sa seal jälle räägid?!”

“Naftabarreli hindadest.”

(21-09-2016, 21:16 PM)Basilio Kirjutas:  Mina tegin kohalikule postitädile silma ja sain saladuskatte all tema numbri.  Wink 
Sama lugu on postisaadetiste ümbersuunamisega teise postkontorisse. Olen teinud kaks avaldust, mis kadusid kui mutiauku. Toimiv lahendus oli sellele samale tädile veel silma teha ja paluda tal ilusti minu pakid edasi saata või helistada. Isiklikud tutvused maksavad nagu vene ajalgi.

Vaat mina ei saa aru,et miks mina aus mees pean koguaeg vingerdama,et oma tühiseid tahtmisi saada? Big Grin  Mul juba peas vonksab uue teema pealkiri..... aga meil ju siin tehnikafoorum.... Big Grin 
Peale sõbra surma andsin lubaduse,et kui näen midagi mis väga viltu siis tõstan ka kisa! Ja siin ongi see koht....

Küsin lugupeetavatelt ksf. küsimuse: Kuidas kutsutakse tänapäeval eriti jobut asja....segadust,lollust ja idiootsust ühe nimetusega? .... või kuidas? Smile
T.

Wikipeedia Eesti :

Eestikeelne vaste puudub,naaber ütleb  POHHUISM  Smile

(21-09-2016, 21:50 PM)TALUPOEG TALUJA Kirjutas:  
(21-09-2016, 21:16 PM)Basilio Kirjutas:  Mina tegin kohalikule postitädile silma ja sain saladuskatte all tema numbri.  Wink 
Sama lugu on postisaadetiste ümbersuunamisega teise postkontorisse. Olen teinud kaks avaldust, mis kadusid kui mutiauku. Toimiv lahendus oli sellele samale tädile veel silma teha ja paluda tal ilusti minu pakid edasi saata või helistada. Isiklikud tutvused maksavad nagu vene ajalgi.

Vaat mina ei saa aru,et miks mina aus mees pean koguaeg vingerdama,et oma tühiseid tahtmisi saada? Big Grin  Mul juba peas vonksab uue teema pealkiri..... aga meil ju siin tehnikafoorum.... Big Grin 
Peale sõbra surma andsin lubaduse,et kui näen midagi mis väga viltu siis tõstan ka kisa! Ja siin ongi see koht....

Küsin lugupeetavatelt ksf. küsimuse: Kuidas kutsutakse tänapäeval eriti jobut asja....segadust,lollust ja idiootsust ühe nimetusega? .... või kuidas? Smile
T.

kretinism ... hoiatan - Jämejala ei aita ilmselt

Veel pole maha löödud

(21-09-2016, 14:32 PM)viplala Kirjutas:  Arst soovitab täidlasele daamile: "Te peate kehakultuuriga tegelema!"
Daam: "Missuguseid liigutusi ma pean tegema?"
Arst: "Raputage eitavalt pead vasakult paremale."
Daam: "Kas hommikul või õhtul?"
Arst: "Siis kui teile süüa pakutakse."

Sellega meenub mulle üks aastatetagune käik perearsti juurde. Kabinet asub 3. korrusel. Hakkan ma siis trepist üles minema ja korraga kuulen kusagilt ülevaltpoolt täpselt sellist häält, nagu teeb raske rongiga paigaltvõttev auruvedur. Ikka selline ähhh... puhhh... ähhh... puhhh... No misasja? Kas nad on perearstikeskusesse raudtee rajanud? Või on mõni hull otsustanud isesõitja-lokomobiiliga otse tohtri ukse taha sõita? Ähkimine-puhkimine aga jätkus, ootasin, et loogiliselt peaks nüüd kohe "TUUT!" ka kõlama. Aga tuutu ei tulnud ja edasi minnes selgus, et seda suruauru-massina häält tegi hoopis kahe käega käsipuust kinni hoidev ja külg ees trepist üles liikuv proua. Selline... noh, parimates aastates ja vallatult kurvikas Big Grin. Hindasin kiire pilguga tolle maadami gabariite, korrutasin mõttes inimkeha (mis koosneb peamiselt veest) erikaaluga ja mõtlesin maal aianurgas vedeleva GAZ 52 peale. Et kas kümme sellist julgeks kasti võtta või ei. Ühtteistkümmet igal juhul mitte. No vana hea "kiisu" sikutaks sellegi koorma paigast, aga kui politsei kinni juhtuks pidama, siis lisaks ülevaatuse, kindlustuse ja C-kat. lubade puudumisele saaks veel nätaka ka lõhkiaetud tonnaaži ehk sõiduki tehn. passis märgitud lubatud kandevõime (2,5 tonni) ületamise eest.

Aga see selleks. Kuna trepp oli tsaariaegne ja seega piisavalt lai ja vastutulijaid polnud, sain vastassuunavööndisse põigata ja sellest aeglaselt liikuvast ülegabariitsest naiseilust mööduda. Hingasin kergendatult, sest kui selline mass peaks trepil juhitavuse või pidurid kaotama, siis ootamatu laupkokkupõrke korral kuuluks minu maised jäänused hoobilt mahakandmisele. Maandusin kabineti ukse taha toolile. Selgituseks olgu veel öeldud, et uksel oli (ja on praegugi) silt, mis palub siseneda ainult kutsel. Tuleb üks patsient välja, siis kulub minut-paar (küllap arst selle aja jooksul mingeid pabereid täidab) ja õde kutsub järgmise sisse. Istun ja ootan. Tuttav aurumasina hääl järjest läheneb. Ja sealt ta tulebki! Koridori põrandalauad mitte ei naksu, vaid lausa ragisevad kurjakuulutavalt. Kui selline nüüd istet peaks võtma, siis tüüpilise polikliinikutooli nelikanttorust jalad lähevad vist küll robaki põrandast läbi... Aga istet võtta see mahvalda ei jõudnudki. Arstikabineti uks avanes ja üks rahuloleva näoga patsient astus välja. Emaelevant ei teinud numbrit sellistest pisiasjadest, nagu uksel olev eelpoolmainitud silt ja 3-4 järjekorras ootavat inimest. Vaevumata uksele koputamagi, pressis ta ennast uksepiitade raksudes kabinetti sisse ja nüüd algabki kõige naljakam osa.

Saanud vaevalt pea ukse vahelt sisse, pöördus ta arsti poole sõnadega: "Oi, tere, kullakene, kas sa tead, ma..." ja nii edasi. Kabineti uks jäi veidi praokile ja nii ma kuulsin kogu seda ülifamiliaarses toonis monoloogi pealt. Seda pikemalt kirjeldada pole mõtet, aga põhiteema oli, et lampjalad, põlved, puusad ja selg teevad ikka ja jälle häda, hinge matab koledasti ja see va rõhk on kogu aeg kõrge. Olgu nüüd armas-kallis arstitädikesekene nii kena ja kirjutagu välja üks tablett, mis paugupealt terveks teeks. Arst oli, ma ütleks, liigagi pieteeditundeline. Kuulas vaikides seda tiraadi, vahepeal ütles "mhmh" ja "ahah". Veidi aja pärast tuli prouakene kabinetist välja, patakas rohutähti näpu vahel ning ähkimise-puhkimise ja põranda kaebliku kräuksumise järgi võis aimata, et suundus otse apteeki. No ma ei tea, vanasti oleks tohter sellisele otse öelnud: kulla inimene, te ise kaevate hammastega endale hauda! Aga ehk ongi meditsiin ja farmaatsiatööstus nii kaugele arenenud, et arst kirjutab retsepti, haige ostab tableti ja hingeldus, kõrge vererõhk ja liigesehädad kaovad koos paari liigse tsentneri kehamassiga sama kiiresti ja märkamatult nagu sotsiaalmaks ja kütuseaktsiis riigieelarve mustadesse aukudesse.

Epiloogiks selle loo moraal. Mis juhtuks siis, kui veokiga, mille kandevõime on, ütleme, 7-8 tonni, sõita ringi nii, et kogu aeg on 20-25 tonnine laadung peal? Või ütleme, kui sellelesama eelmainit' GAZ 52-04 tüüpi krusaga pidevalt 7-8 tonniseid koormaid vedada? No eks ta, tagavedrud tagurpidi, esimese, teise ja heal juhul kolmanda käiguga kuidagi liiguks (sai porteluukide ääreni silikaattelliseid täis laotud kastiga kord proovitud), aga siis ei maksaks ka imestada, kui sidurid ja mootorid kuigi kaua kesta ei taha ja vähegi pikema sõidu peale vesi keema kipub minema. Sellest lihtsast tõest saab aru isegi Ilfi ja Petrovi arvates parim osa inimkonnast ehk jalakäijad. Aga kui inimene iseenda loodusliku "kandevõime" hullu moodi lõhki ajab ja siis kopsud-maksad kolisema hakkavad... Kes tegi? Ise tegi! Aga arst, ole hea ja anna rohtu, mis terveks teeks!

http://www.ohtuleht.ee/759846/briti-tule...se-liikuda

Puruks ja pool pööret tagasi!

(21-09-2016, 23:15 PM)Mossemees Kirjutas:  Kui selline nüüd istet peaks võtma, siis tüüpilise polikliinikutooli nelikanttorust jalad lähevad vist küll robaki põrandast läbi...
Selline asi on ka päriselt juhtunud. Nägin tagajärgi oma silmaga. Tõsi küll, tegu ei olnud raudbetoonist ehitise vaid kahekorruselise pealt lahtise bussiga, mis kilulinnas turiste sõidutas. Buss juba vana nagu mammuti s*** ja põrandad pehkinud. Kui siis samasugune "vallatult kurvikas" ameerika tädirahvas otsustas ülemisel korrusel lartsti istuda, tungisid pingi jalad vahelaest läbi nagu nuga võipakist.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.

(22-09-2016, 08:11 AM)Basilio Kirjutas:  
(21-09-2016, 23:15 PM)Mossemees Kirjutas:  Kui selline nüüd istet peaks võtma, siis tüüpilise polikliinikutooli nelikanttorust jalad lähevad vist küll robaki põrandast läbi...
Selline asi on ka päriselt juhtunud. Nägin tagajärgi oma silmaga. Tõsi küll, tegu ei olnud raudbetoonist ehitise vaid kahekorruselise pealt lahtise bussiga, mis kilulinnas turiste sõidutas. Buss juba vana nagu mammuti s*** ja põrandad pehkinud.
...
Selleks, et läbi põranda kukkuda, pole vaja mammuti vanuseid busse.
Onu rääkis kunagi, kuidas Lvo(i)vi´s uute LAZ busside järel käisid. Ikka tehnitška kaasas ja päev paar kohapeal kõpitsemist, et kuidagi koju jõuaks. Siis kuu garaažis, et sõitma jääks.
Sõitsid juba kodu poole, kui tee veeres militsionäär käpp püsti ja tolleaegsete seaduste järgi, pidi ta ühes võtma.
Istus võmm (kas korpulentne, või mitte, seda kroonikas pole märgitud), ette paremale külgsõidusuunasesisillapealsele istmele. Istus, tukastas, kuniks kuskil augus käis kolakas ja võmm oli kadunud, koos pingiga...
Pink olla kinnitatud paari poldikesega, ja ratta koobas ise ka pooleldi põhja küljest lahti. Selle tulemina oli koopakaar koos pingiga ühte otsa pidi ratta selga kukkunud ja militsionäär olla veerevat ratast lähemalt kaenud, kui tema alalhoiuinstinkt lubaks... Ja kuigi LAZ-is seisukohti polnud olla seltsimees edasi juba tukastamata ja seistes sõitnud.


(21-09-2016, 23:15 PM)Mossemees Kirjutas:  
(21-09-2016, 14:32 PM)viplala Kirjutas:  Arst soovitab täidlasele daamile: "Te peate kehakultuuriga tegelema!"
Daam: "Missuguseid liigutusi ma pean tegema?"
Arst: "Raputage eitavalt pead vasakult paremale."
Daam: "Kas hommikul või õhtul?"
Arst: "Siis kui teile süüa pakutakse."

Sellega meenub mulle üks aastatetagune käik perearsti juurde. Kabinet asub 3. korrusel. Hakkan ma siis trepist üles minema ja korraga kuulen kusagilt ülevaltpoolt täpselt sellist häält, nagu teeb raske rongiga paigaltvõttev auruvedur. Ikka selline ähhh... puhhh... ähhh... puhhh... No misasja? Kas nad on perearstikeskusesse raudtee rajanud? Või on mõni hull otsustanud isesõitja-lokomobiiliga otse tohtri ukse taha sõita? Ähkimine-puhkimine aga jätkus, ootasin, et loogiliselt peaks nüüd kohe "TUUT!" ka kõlama. Aga tuutu ei tulnud ja edasi minnes selgus, et seda suruauru-massina häält tegi hoopis kahe käega käsipuust kinni hoidev ja külg ees trepist üles liikuv proua. Selline... noh, parimates aastates ja vallatult kurvikas Big Grin. Hindasin kiire pilguga tolle maadami gabariite, korrutasin mõttes inimkeha (mis koosneb peamiselt veest) erikaaluga ja mõtlesin maal aianurgas vedeleva GAZ 52 peale. Et kas kümme sellist julgeks kasti võtta või ei. Ühtteistkümmet igal juhul mitte. No vana hea "kiisu" sikutaks sellegi koorma paigast, aga kui politsei kinni juhtuks pidama, siis lisaks ülevaatuse, kindlustuse ja C-kat. lubade puudumisele  saaks veel nätaka ka lõhkiaetud tonnaaži ehk sõiduki tehn. passis märgitud lubatud kandevõime (2,5 tonni) ületamise eest.

Aga see selleks. Kuna trepp oli tsaariaegne ja seega piisavalt lai ja vastutulijaid polnud, sain vastassuunavööndisse põigata ja sellest aeglaselt liikuvast ülegabariitsest naiseilust mööduda. Hingasin kergendatult, sest kui selline mass peaks trepil juhitavuse või pidurid kaotama, siis ootamatu laupkokkupõrke korral kuuluks minu maised jäänused hoobilt mahakandmisele. Maandusin kabineti ukse taha toolile. Selgituseks olgu veel öeldud, et uksel oli (ja on praegugi) silt, mis palub siseneda ainult kutsel. Tuleb üks patsient välja, siis kulub minut-paar (küllap arst selle aja jooksul mingeid pabereid täidab) ja õde kutsub järgmise sisse. Istun ja ootan. Tuttav aurumasina hääl järjest läheneb. Ja sealt ta tulebki! Koridori põrandalauad mitte ei naksu, vaid lausa ragisevad kurjakuulutavalt. Kui selline nüüd istet peaks võtma, siis tüüpilise polikliinikutooli nelikanttorust jalad lähevad vist küll robaki põrandast läbi... Aga istet võtta see mahvalda ei jõudnudki. Arstikabineti uks avanes ja üks rahuloleva näoga patsient astus välja. Emaelevant ei teinud numbrit sellistest pisiasjadest, nagu uksel olev eelpoolmainitud silt ja 3-4 järjekorras ootavat inimest. Vaevumata uksele koputamagi, pressis ta ennast uksepiitade raksudes kabinetti sisse ja nüüd algabki kõige naljakam osa.

Saanud vaevalt pea ukse vahelt sisse, pöördus ta arsti poole sõnadega: "Oi, tere, kullakene, kas sa tead, ma..." ja nii edasi. Kabineti uks jäi veidi praokile ja nii ma kuulsin kogu seda ülifamiliaarses toonis monoloogi pealt. Seda pikemalt kirjeldada pole mõtet, aga põhiteema oli, et lampjalad, põlved, puusad ja selg teevad ikka ja jälle häda, hinge matab koledasti ja see va rõhk on kogu aeg kõrge. Olgu nüüd armas-kallis arstitädikesekene nii kena ja kirjutagu välja üks tablett, mis paugupealt terveks teeks. Arst oli, ma ütleks, liigagi pieteeditundeline. Kuulas vaikides seda tiraadi, vahepeal ütles "mhmh" ja "ahah". Veidi aja pärast tuli prouakene kabinetist välja, patakas rohutähti näpu vahel ning ähkimise-puhkimise ja põranda kaebliku kräuksumise järgi võis aimata, et suundus otse apteeki. No ma ei tea, vanasti oleks tohter sellisele otse öelnud: kulla inimene, te ise kaevate hammastega endale hauda! Aga ehk ongi meditsiin ja farmaatsiatööstus nii kaugele arenenud, et arst kirjutab retsepti, haige ostab tableti ja hingeldus, kõrge vererõhk ja liigesehädad kaovad koos paari liigse tsentneri kehamassiga sama kiiresti ja märkamatult nagu sotsiaalmaks ja kütuseaktsiis riigieelarve mustadesse aukudesse.

Epiloogiks selle loo moraal. Mis juhtuks siis, kui veokiga, mille kandevõime on, ütleme, 7-8 tonni, sõita ringi nii, et kogu aeg on 20-25 tonnine laadung peal? Või ütleme, kui sellelesama eelmainit' GAZ 52-04 tüüpi krusaga pidevalt 7-8 tonniseid koormaid vedada? No eks ta, tagavedrud tagurpidi, esimese, teise ja heal juhul kolmanda käiguga kuidagi liiguks (sai porteluukide ääreni silikaattelliseid täis laotud kastiga kord proovitud), aga siis ei maksaks ka imestada, kui sidurid ja mootorid kuigi kaua kesta ei taha ja vähegi pikema sõidu peale vesi keema kipub minema. Sellest lihtsast tõest saab aru isegi Ilfi ja Petrovi arvates parim osa inimkonnast ehk jalakäijad. Aga kui inimene iseenda loodusliku "kandevõime" hullu moodi lõhki ajab ja siis kopsud-maksad kolisema hakkavad... Kes tegi? Ise tegi! Aga arst, ole hea ja anna rohtu, mis terveks teeks!

http://www.ohtuleht.ee/759846/briti-tule...se-liikuda

[Pilt: giphy.gif]

Veel pole maha löödud

Sellised "täidlaselt saledad" on nüüd uus normaalsus. Juba tuleb telereklaamis vahest ette ja ajakirjad- ajalehed näitavad reklaame kus mees ja laps(ed) on normaalus ja tädi siuke "tugevam".  Kesk-Euroopas siis. 

Minul omas peas (see ju püha tõde) on ka põhjus teada: Multitasking...meestel puudub, see tähedab et kui nutifonis istub ei saa süüa aga naistel võime samaaegselt istuda nutifonis ja õgida. Tulem tulevikus kannava naised toidukotte kuna need ibelikud ei ole võimelise suuremat asja kui 1,5L pudel kandma.

Sellest multitaskingust.
Seltskonnas (nii naised, kui mehed) minu kõrval käis vestlus teemal, et naine saab korraga mitmele ülesandele pühenduda, mees kontsentreerub ühele, ja ei saa seega teiste asjadega samaaegselt tegeleda. Toodi erinevaid näiteid ühelt ja teiselt elualalt. Diskussiooni lõpetas naerupahvakas, millele eelnes lause: "ei noh muidugi, mees ei saa ju korraga kahte asja teha, näiteks samaaegselt trepist üles minna ja nätsu närida".

Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.

Multitaskingust:
       

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.

Ok Natuke nalja kah..


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
       

Tõepoolest, tehke nende elu pahupoolt peegeldavate jutukeste/murede jaoks oma teemad(miks eestis nii halb elama, halanurk, isamaa ilu, vms)
Siia võiks ikka rohkem seda pealkirjaväärilist kraami kultiveerida ju. Hetkel on suhe naljakas/mittenaljaks ikka sinna teisele poole kõvaste kaldu. Ja siis nii, et hakkad lugema ja polegi nagu millegi peale naerda. Näide ka juurde(poliitiliselt korrektne), muidu keegi ehk veel naerab eelneva peale.

Ne_ger, ju_t ja pede_ast istuvad lennukisse. Noh hakkavad siis lendama ja lendavad ja lendavad ja lendavad. Aga lennuk ei kukkunudki alla, hoopis bostonist njuu jorki sõitis. Maandus ilusti ja pederast, juut ja neeger tulid lennukist välja ja läksid laiali.

[Pilt: 14364646_1189512354420732_5810082521266054770_n.jpg]

(22-09-2016, 18:18 PM)alfredo Kirjutas:  Ne_ger, ju_t ja pede_ast istuvad lennukisse. Noh hakkavad siis lendama ja lendavad ja lendavad ja lendavad. Aga lennuk ei kukkunudki alla, hoopis bostonist njuu jorki sõitis. Maandus ilusti ja pederast, juut ja neeger tulid lennukist välja ja läksid laiali.

See kõlab nagu:
 Baari uks läheb lahti ja sisse astuvad eestlane, venelane ja sakslane.
Baarmen tõstab silmad uksest sisenenud kambale, tunnistab seda pilti mõnda aega ja kostab:
"See on nüüd mingi anekdoot või ...?"

Smile
Vahendan uudiseid ajalehest. Ei teagi tegelikult, ehk mõeldi seda kõike tõsiselt, lihtsalt sõnastus sihuke naljakas sattunud. Kui midagi nüüd valesti läheb, ärge siis mu istepindadele väga kõvasti virutage...

KEERMETÕRV 10€.

Muudab poldid - mutrid roostekindlaks, samuti sobib ideaalselt erinevate istepindade määrimiseks. Pidurikettad, trumlid ja muu taoline. Asendab varemalt selleks otstarbeks kasutatud suusatõrva. 0,5 liitrit 10 euri, 1,5 liitrit 25 euri.
Teema on suletud




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 6 külali(st)ne