rattalaagrid - eri brändid ja sobiva leidmine (Tiki-treileri näitel)
#21

Koormaga ka nii ja naa, käisin siis vannitoa põranda valu jaoks kildu toomas. Tellisin 500kg kildu, kärul lubatud koorem 570kg, aga kuna pandi väga suure kopaga peale, siis juht korra raputas ja juba oli 800kg peal, näis kaua respo laagrid vastu peavad, tavaliselt püüan ikkagi järgida passis olevat kaalu...
Vasta
#22

Respo müüb nüüd ka haagisele sobivat laagrit kus koonusrullid sees.
Vasta
#23

(18-04-2015, 21:37 PM)v126 Kirjutas:  Respo müüb nüüd ka haagisele sobivat laagrit kus koonusrullid sees.

V126 märkus on oluline, bränd pole oluline. Pange koonusrullid ja mured unuvad.

hp
Vasta
#24

Minu jaoks koonuus rulllaagrid juba vana asi.Olulisem asi vahetamise juures on see tihend mis jääb silla poole,et see saaks uus ja pind oleks korras, selle nahka need laagrid lähevad.Ja kui see laagri mure on suur siis tuleb teha uus sild.Tööriista marketist rummud kandevõimuga 1500 kg neli kant toru ja valmis ta ongi.Meil tööaudodes on vastav rem koplekt kaasas käru ratta laagri vahetuseks.Aega kulub selleks max pool tundi.
Vasta
#25

Laagrit ei tapa mitte kasutamine (need mõnisada kilo pole ülekoormus säärasele laagrile). Küll aga mõjub tapvalt seismine meie sitas suusailmas. Ning eriti hävitav on rummuni vette sõitmine ning seal seismine. Kuna tihendussõlmed on nigelad, siis satub vett ikka sisse ja kiirhäving algab.

Kes tahab eluaegset, siis tasub panna piduritega haagise sild. Või teha laagrisõlm ümber koonisrullidele. Iseasi, kas kulutatud vahendid ja saadav tuleus omavahel mõistlikus suhtes on Toungue

Ma ei mõista neid, kes teadlikult oma haagiseid ülekoormatega lõhuvad... Kui suletud alal võib veel suhtuda stiilis: rikkus ei anna häbeneda, siis liikluses on see ju sigadus. 1600 kilo piduriteta pole üldse naljakas... Isegi maasturi taga mitte.

Ma ei tea, kuidas Tikil on, aga 2007 aasta Respol 271-l igatahes 165R13 rehv poriulauda tabama ei ulata. Enne võtab läbilöögipuhver koorma üle.

Vahetasin oma haagisel laagrid 2 aastat tagasi Respost ostetud originaalide vastu. Ei ütleks, et see kulu 5 aasta peale nüüd mingi mainimisväärne oleks olnud - äkki mingi teistkümmend € maksis tükk. Minu laagrid tappis hoolimatus haagisekasutusel, mille käigus haagis uppus kastipõhjani vette ja peale seda suplust jäi paarikls nädalaks seisma. Lahti võttes olid laagrid seest ühemõttelliselt roostes... Vahetus oli kahe tunni töö koos munade sügamise ja seni puudunud tihendussõlme simmerile piisavalt sileda istepinna tekitamisega.

Naljakas on see , et Respo poes maksavad mõned tükid vähem, kui Tööriistamarketis.
Vasta
#26

(18-04-2015, 21:37 PM)v126 Kirjutas:  Respo müüb nüüd ka haagisele sobivat laagrit kus koonusrullid sees.

Kompaktlaagri asenduseks? Siis oleks seda vist paslikum nõellaagriks nimetada... Big Grin
Vasta
#27

20EUR TK on seal need uuemat sorti rull laagrid.
Kas kusagil leidub odavamalt?
Vasta
#28

www.moduator.ee  , sealt võib hinda küsida, üldiselt väga hea hinna ja kvaliteedi suhe tavaliselt. Saadavad postiga, kulleriga, cargobussiga ...
Vasta
#29

(19-04-2015, 08:52 AM)v6sa Kirjutas:  ...Ma ei mõista neid, kes teadlikult oma haagiseid ülekoormatega lõhuvad... Kui suletud alal võib veel suhtuda stiilis: rikkus ei anna häbeneda, siis liikluses on see ju sigadus. 1600 kilo piduriteta pole üldse naljakas... Isegi maasturi taga mitte....

Haagisega sõitmine ei olegi naljakas aga kui see 1900 kg kaaluv haagis on 3000 kg se kaubiku järgi ja soffer oma sõidukiiruse vastavaks reguleerib ,siis ei juhtu praktikas Tiki profihaagisega mitte midagi hullu. Seda enam et haagise vedrustus oli kõvemaks tehtud. Muidugi sai ka enne sõitu vaadeldud ja hinnatud kas tasub tänavale ronida või ei.

Kaubavedu kaubikuga Tallinnas ja Harjumaal 56906136
Olemas ka autotreiler 2800 kg kandevõimega,millega aegajalt hädalisi aitan.
Vasta
#30

Vahetasin oma paadihaagisel laagreid 2-3 korda aastas(koonusrullid) läbi läks alati simmeripoolne,siis panin tavotiniplid ja paar korda suve jooksul löön natuke määret sisse(kuni simmeri vahelt määre väljub)nüüd kolmas aasta samad laagrid.Vene vanasõna ütleb-ne mazes ne pojedes Big Grin .Sõidust tulnud sooja rummuga vette sõites hakkas füüsika tööle ja läbi need laagrid lähevad.
Vasta
#31

(19-04-2015, 14:09 PM)zurik Kirjutas:  Haagisega sõitmine ei olegi naljakas aga kui see 1900 kg kaaluv haagis on 3000 kg se kaubiku järgi ja soffer oma sõidukiiruse vastavaks reguleerib ,siis ei juhtu praktikas Tiki profihaagisega mitte midagi hullu.
...

Haagisega ilmselt ei juhtugi. Loodame siis, et soffer oskab ette näha kõiki juhtumeid liikluses, kus haagisepidurite puudumisest kahekordistuv pidurdusteekond võiks lõpptulemuse kurvaks teha. Cool   Tasub meeles pidada ka seda, et vabalt jooksev raske haagis üritab tugevalt pidurdava veduki saba üles tõsta. Ning mõju on päris märkimisväärne...

Piduritega haagise puhul vastupidi, surub pidurdav haagis tiisli kaudu autopära maha, võimaldades nii saavutada paremat haardejõudu.

Ei ole piduriteta haagise massi number seal autopassis mitte naljapärast säärane. Ning just seetõttu ei tehtagi kerghaagiseid igikestvateks. Need pole ette nähtud tonnide teisaldamiseks miljonite kilomeetrite taha. isegi profihaagised mitte... Rolleyes
Vasta
#32

(20-04-2015, 07:42 AM)ahtos Kirjutas:  Vahetasin oma paadihaagisel laagreid 2-3 korda aastas(koonusrullid) läbi läks alati simmeripoolne,siis panin tavotiniplid ja paar korda suve jooksul löön natuke määret sisse(kuni simmeri vahelt määre väljub)nüüd kolmas aasta samad laagrid.Vene vanasõna ütleb-ne mazes ne pojedes Big Grin .Sõidust tulnud sooja rummuga vette sõites hakkas füüsika tööle ja läbi need laagrid lähevad.

Väga hea viide koolifüüsikale Cool

Mihandne haagis? Piduritega rumm?
Vasta
#33

(20-04-2015, 09:51 AM)v6sa Kirjutas:  Tasub meeles pidada ka seda, et vabalt jooksev raske haagis üritab tugevalt pidurdava veduki saba üles tõsta. Ning mõju on päris märkimisväärne...
Ei ta tõsta, sest haakeseadme suhtes nii madalat raskuskeset haagisel on raske saavutada. Tavaliselt ikka raskuskese kõrgemal ja surub haakeseadmele oma raskusega peale.
Hoopis ohtlikum on kurvis pidurdamisel "kääriminek".


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#34

Haagisel Audi100 tagasild ja kunagi olid seal ka pidurid Big Grin .Üks tore asi meenub seoses haagisega-oli vaja 7meetriseid prusse ja sai siis saetud palgid natukese varuga,aga käru oli arvestatud 6meetrile,sai siis tüükad ettepoole pandud ja kaatrisse.Saetud materjal kärule ja autol tõusis tagasild maast lahti,siis sai esisild sisse lülitatud ja tasa koju,kurvi tulid küll väga suure varuga võtta.Käru oli ise ehitatud veoka raamist ja ilma vedrustuseta haakepea oli Maz rooliotsast.
Vasta
#35

(20-04-2015, 10:26 AM)aavu Kirjutas:  Ei ta tõsta, sest haakeseadme suhtes nii madalat raskuskeset haagisel on raske saavutada. Tavaliselt ikka raskuskese kõrgemal ja surub haakeseadmele oma raskusega peale.
Hoopis ohtlikum on kurvis pidurdamisel "kääriminek".
Normaalasendis ei tõsta jah. Järsul pidurdamisel võib aga autol saba üsna kõrgele tõusta ja tõstab käru tiisli kaasa. Teoreetiliselt võib pahandust teha küll. Oleneb ka kui maadligi on käru vajunud ja kui kõrge auto taga kulgeb.
Kääriminekust: Tummise koormaga kurvilisel kruusateel kiviklibul kulgedes tunneb minu kogemuse järgi ilma pidurdamatagi, kuidas käru üritab autol tagumenti kraavi poole suruda. Sel juhul on tugevasti abiks 100+ kg kaaluv persoon tagaistmel, veel parem kaks. Kui sealjuures veel pidurdama peaks... Raskemate veoste jaoks olen võtnud rendist piisava kandejõuga ning piduritega haagise. See ei rõhu rataste piisava haarde korral autole kunagi üle pidurite rakendamiseks tarvis mineva jõu. Aga see kõik juba veits OT.
Targemate inemiste juttu rattalaagrite kohta loen isegi huviga.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#36

(20-04-2015, 10:26 AM)aavu Kirjutas:  
(20-04-2015, 09:51 AM)v6sa Kirjutas:  Tasub meeles pidada ka seda, et vabalt jooksev raske haagis üritab tugevalt pidurdava veduki saba üles tõsta. Ning mõju on päris märkimisväärne...
Ei ta tõsta, sest haakeseadme suhtes nii madalat raskuskeset haagisel on raske saavutada. Tavaliselt ikka raskuskese kõrgemal ja surub haakeseadmele oma raskusega peale.
Hoopis ohtlikum on kurvis pidurdamisel "kääriminek".

Raskuskese ei lükka, lükkab haakepunkti kõrgus. Mis sõltub haagise ja veduki kõrguste suhtest. Enamasti kipub Tõsine Kaubik konksu ikka kõrgemal, kui 30 cm kandma. Ülekoormatud kerghaagis tahaks aga veel madalamat. Kui pole just erihaagist või tavapärasest suurema läbimõõduga rehve... Rendihaagisel, mida vast kõige enam tapetakse, reeglina ei ole...

Kääriminek on ohtlik, nagu ka lengerdamine. Mõlema puhul on hoiatusaeg lühike - sekund-poolteist. Ja teha on tegelikult väga vähe: kiiruse tõstmiseks puudub keskmisel vedukil ramm (ja pahatihti ka ruum), pidurdada tohib ainult autorongi otsepaiknemise ajal. Aga taba seda hetke, kui haagis otse järel on... Sad

Vabalt veerev Tõsiselt Koormatud Haagis üritab aeglustamisel autot enda ees lükata. Reeglina on sihuke haagis juba puhkeasendis "nina taevas" ehk haakeseadmele mõjuv summavektor pole aeglustamisel horisontaalne, vaid tõusev. Kui veduk pidurdab järsult (räägime ikka tõsisest pidurdusest), siis vajub nina alla ja pära kerkib, tõstes haakekonksu ja seega ka haagise tiislit üles. Ning juba algselt veidi tõstvalt mõjuv inertsijõud saab veel tuult tiibadesse. Olen näinud ise kõrvalt, kuidas säärane "mul-raske-kaubik" pidurdamisel külje ette viskas, kuna raske (ja otse loomulikult valesti koormatud) kerghaagis oma teisttonnise lauakoormaga lihtsalt lükkas selle kõrvale. Toona oli ruumi ja mahtusime kõik ära. Roolisolev tegelane oli näost üsna kaame, kuna "kust ma pidin teadma...".

Et kuidas on see kõik seotud teemaga: kui koormate haagiseid valmistaja lubatud piirides, siis ei ole vaja muretseda laagrite vastupidavuse pärast koormuse järgi. Cool
Küll tuleb jälgida seda, vesi ja tolm ei pääseks laagrit tapma. Rolleyes
Vasta
#37


Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta
#38

Mul hakkas täna käru samamoodi õõtsuma, algul ei saanud arugi mis toimub aga õnneks jõudsin enne gaasi lahti lasta kui tugevalt ülekoormatud vanrauakäru Villise kraavi oleks lennutanud Big Grin
Vasta
#39

Kaubikul on enamasti tagaots üsna kerge, vaatamata kogukale välimusele, niikaua kui koormat peal ei ole.

Videos oli paljudel halva ka kaalujaotusega käru, optimistlik kiirus ja jõulised manöövrid.
Vasta
#40

(21-04-2015, 15:55 PM)Mahno Kirjutas:  Kaubikul on enamasti tagaots üsna kerge, vaatamata kogukale välimusele, niikaua kui koormat peal ei ole.

Videos oli paljudel halva ka kaalujaotusega käru, optimistlik kiirus ja jõulised manöövrid.

Jah, tasub meeles pidada ka seda, et isegi 50:50 kaalujaotusest võib äkkpidurduse korral saada vabalt juba 80:20 kaalujaotus, olenevalt massikeskme kõrgusest. Pole mingi küssa sel 3,5T kaubikul külg ette suruda kui kummalegi tagarattale vaid mõnisada kg massi jäänud.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne