Üleminek näiteks hooldusniidukiga teeb parajat peavalu. Asi vibrab taga ja ei saa korralikult haakeriista üles tõsta, jääb rist kohe kettide kohale. See pigem ajutine lahendus.
[/quote]
Olen nõus. Kasutasin kartulirootori puhul üleminekut. Ei soovita. Pigem vahetada kardaanristi JVV poolne hark z8 vastu. Need PM kaubamajas saadaval.
(28-03-2018, 13:52 PM)Daff Kirjutas: Üleminek näiteks hooldusniidukiga teeb parajat peavalu. Asi vibrab taga ja ei saa korralikult haakeriista üles tõsta, jääb rist kohe kettide kohale. See pigem ajutine lahendus.
Vat see sisepingutite rist on ainus tõsine peavalu. Vibra tekib siis, kui ots otsas loperdab. Iseaasi muidugi, kuidas seda õnnetut junnkärakat tsentreerida, kui valmistustäpsus on täpselt nii $itt, nagu on. Lõhik sisse lõigata ja kammits peale tõmmata?
Mul on üks kasutusel ja see õnneks ei loperda. Ilmselt joppas, kuna kurtmist on palju.
Kui vahetad otsaku ära, siis tee vähemoskavatele väike juhend ka. Otsaku vahetus on igal juhul tulevikukindlam lahendus.
Sai see aasta esimest korda käivitatud ning käigukastiga mingi huvitav anomaalia.
Siduri vabastades sureb traktor välja. Käike võib lapata kuidas tahad (neutraaliga mõistagi sama lugu). Grammigi vedu ka tagaratasteni ei jõua.
On kellelgi analoogset situatsiooni olnud? Käigukang ise lülitab justkui normaalselt käike.
(Seda postitust muudeti viimati: 31-03-2018, 21:12 PM ja muutjaks oli pen.skar.)
"Kaks käiku sees". Käivita sidur all ja siis vabakäigul lase üles. Kui paneb ikkagi lippama- ongi nii. Välja saad käigukangi maha võttes või liugurite otsad karbis ritta toksides. Või vett käigukasti õli hulka sattunud. Õueloomakestel kipub vihm käigukangi pidi kasti jõudma.
(31-03-2018, 12:07 PM)pen.skar Kirjutas: "Kaks käiku sees". Käivita sidur all ja siis vabakäigul lase üles. Kui paneb ikkagi lippama- ongi nii. Välja saad käigukangi maha võttes või liugurite otsad karbis ritta toksides.
siis ka arvatavasti kangi ots kulunud.mäletan kunagi sugulase vanal russil oli sama trall,mitu käiku korraga sees.teepeal siva kang maha heebliga käigud välja ja ralli jätkus.väidetavalt saab otsa ka keevitusega taastada,aga kaua vastu paneb on omaette küsimus.
Mismoodi te olete lahendanud hüdraulikal lisaväljavõtte, kellel pidevalt kasutusel rohkem kui 2 silindrit? Pole juttu olnud siin sellest, kuid minul näiteks viskas üle see voolikute ümber viskamine, ning vahetasin jagaja välja 3e seksiooniga jagaja vastu. Oleks ennem teadnud, et see nii lihtne tegevus oleks ammuilma selle töö ära teinud.
Ilma kabiinita põkal olen näinud RS-i pealt pärit pöördsiibrit vahele sätituna aga oli paras ussipesa. 3 sektsiooniga jagaja igal juhul viisakam ja asjalikum.
Müstika. Põkal mul on masslüliti kaputt. Eestist uut originaali ei leidnud aga saksamaal olles kurtnud oma muret kolleegile tuldi nädala pärast ja pandi asi lauale.Küsiti 10.50 kohalikus vääringus. Kui küsisin, et kust asi pärit, taheti veel 10. 50. Jätsin maksmata ja teadmata mul ongi kust selline asi siinmail välja võluti.
(11-04-2018, 11:45 AM)Daff Kirjutas: Müstika. Põkal mul on masslüliti kaputt. Eestist uut originaali ei leidnud aga saksamaal olles kurtnud oma muret kolleegile tuldi nädala pärast ja pandi asi lauale.Küsiti 10.50 kohalikus vääringus. Kui küsisin, et kust asi pärit, taheti veel 10. 50. Jätsin maksmata ja teadmata mul ongi kust selline asi siinmail välja võluti.
Näeb väga sellise Hiina käraka moodi välja. Müüdi neid meil traktoripoodides mõned aastad tagasi. Need ei kõlvanud sihtotstarbel kasutada. Peamiseks põhjuseks oli lüliti põhjas olevate ühendusklemmide ebataspinnalisus. See välistab korraliku ühenduse, sest ühenduskahvel toetub ühele klemmile täispinnal ja teisele ainult nurgaga. Parandamine osutus mõttetuks, sest põhjaplekk on nii pehme, et paindub läbi juba massijuhtme kinnikeeramisel ja tasapinnalisus jälle läinud.
Sealt edasi on käivitamisel häving juba kiire. Hetkega muutub kahvel kuumaks, survevedru muutub pehmeks ning isolatsiooniks olevad plastid sulavad(originaalidel oli mittesulav materjal). Siis pole käivitamisel korralikku ühendust ja mass jääb ka peale väljalülitust siise.
(Seda postitust muudeti viimati: 11-04-2018, 15:48 PM ja muutjaks oli Meistrimees.)
(11-04-2018, 14:28 PM)Tegelane5 Kirjutas: IX-91 järgi võttes tundub et võiks nagu originaal olla?
Minu majapidamise suurest hulgast massilülititest pole ükski originaal sellist kuldset karva.
PS nendel hiinakatel oli vist isegi kvaliteedimärk järele tehtud.
Käisin vaatasin, et mul on üks täiesti uus selline ime veel riiulis. Peal on sellele IX-91 lisaks ka kiri 50A24v. Tagaküljel kehvasti loetavalt ja seibi all peidus sdelano ......ja see 12-nene polt ise mingist metallist aga mitte vasest nagu originaalidel.
(11-04-2018, 14:28 PM)Tegelane5 Kirjutas: IX-91 järgi võttes tundub et võiks nagu originaal olla?
Minu majapidamise suurest hulgast massilülititest pole ükski originaal sellist kuldset karva.
PS nendel hiinakatel oli vist isegi kvaliteedimärk järele tehtud.
Käisin vaatasin, et mul on üks täiesti uus selline ime veel riiulis. Peal on sellele IX-91 lisaks ka kiri 50A24v. Tagaküljel kehvasti loetavalt ja seibi all peidus sdelano ......ja see 12-nene polt ise mingist metallist aga mitte vasest nagu originaalidel.
see aasta järgi (1991) otsustades võiks ikka venelane olla aga nn kooperatiivikas, nende kvaliteet oli ju tänasest hiinlasest kordades kehvem
Mul on kaks keeratavat veneaegset uut. Kõik on läbirääkimistes kinni. Ma lihtsalt ei viitsi/jaksa tuhande pisividina üle nädalaid ja kuid vältavaid arutelusid vedada. Kusagil on piir.
Kõik poldid on lahti keeratud, olen proovinud niisama tõmmat ei miskit. Samuti üritasin ka siis niiöelda tagantpoolt haamriga lüüa, kuid samuti mitte midagi.
(11-04-2018, 11:45 AM)Daff Kirjutas: Müstika. Põkal mul on masslüliti kaputt. Eestist uut originaali ei leidnud aga saksamaal olles kurtnud oma muret kolleegile tuldi nädala pärast ja pandi asi lauale.Küsiti 10.50 kohalikus vääringus. Kui küsisin, et kust asi pärit, taheti veel 10. 50. Jätsin maksmata ja teadmata mul ongi kust selline asi siinmail välja võluti.
Neid nö uuetüübi masslüliteid on vist igas kuuris mitmeid. Reaalselt ilusad ja läikivad. Minulgi neid vast oma kümmekond. Siiani pole kasutanud ja usun, et ei hakka ka. Samas toodeiti neid ka veel krooni ajastul. Mis te arvate, et krooni ajal traktoreid ei toodetud ve? Ega siis kõikjal ei kasutatud hiina saasta.
Ise kasutanud samasugust vaid nö vanemat varianti, kus on kaks lülitusnuppu ümariku kaabuga. nood on silmale ilusamad. Vanatehnika laatadel on neid alati olnud müüa.
(12-04-2018, 20:39 PM)MadR Kirjutas: Kas kellegil on kogemusi kuidas tagumine rattatelg välja saada? - Pilt http://prntscr.com/j4eo65
Kõik poldid on lahti keeratud, olen proovinud niisama tõmmat ei miskit. Samuti üritasin ka siis niiöelda tagantpoolt haamriga lüüa, kuid samuti mitte midagi.
Mina kasutasin suuremat haamrit selle võlli välja löömiseks. Tuleb ainult vaadata, et keerme osa ära ei needi. Aga päris kuvaldaga ka vist ei maksa kallale minna.
(12-04-2018, 21:54 PM)raivo45 Kirjutas: Mina kasutasin suuremat haamrit selle võlli välja löömiseks. Tuleb ainult vaadata, et keerme osa ära ei needi. Aga päris kuvaldaga ka vist ei maksa kallale minna.
Ühelegi asjale ei tohi kuvaldaga kallale minna ennem,kui on "vahendaja" leitud. Tuleb panna vasest või messingist mingisugune jupikene vahele ja siis pekske niikaua kui jõuate. Ilma on tegemist juba neetimisega.
![[Pilt: 0111537351e3122.jpg]](http://static2.fotoalbum.ee/fotoalbum/446/74/0111537351e3122.jpg)
