Mis motoplokiga on tegu?

Ksf! v6sa mõtetest pean kõige mõistlikumaks/jätkusuutlikumaks mõtet nr 3.

Seega olen vastuvõtlik pakkumistele MF sarvede osas.
Vasta

Ma ei hakanud uut teema tegema vaid pistan oma küsimuse siia. 

Nimelt leidsin tööjuurest siukse vidina. Tehtud alumiiniumist ning sisse on pandud kooniline sidurikate. Läheb kogu kupatus sirge kiiluga võlli otsa.  

Ehk on kellegil aimu kas see võiks kuulda mingile motoplokile vms? 


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   

www.estmotor.ee väikemootorid ja ehitustehnika . Kito tõsteseadmed
Vasta

Pildist oleks tore ka teist poolt näha. Kutaisil on originaalis võlli ava kooniline, kiiluga. Vaatasin täpsemalt jah- Kuta oma ei ole.
Vasta

Kuta oma  üks pool on selline -       ja teine pool selline -    
Vasta

Panin teisest poolest ka pildi.

Siduri lindi diameeter on 82mm , mõõdetud ülevalt servast.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   

www.estmotor.ee väikemootorid ja ehitustehnika . Kito tõsteseadmed
Vasta

Iidamast-aadamast alustades... Käesoleva erakordselt kuiva aasta tõttu on kodused tiigid tilgatumad ja kaevuski pole ülearu vett. Seetõttu sai suurema pesuprotseduuri tarvis vee hankimiseks sooritatud Gruusia/Jaapani aparaadiga dessant ühe tuletõrjetiigi juurde. Ämbriga ligi 400 liitri vee teisaldamine polnud just võimatu ega tappev, kuid siiski tüütu.

Seetõttu tuli pähe põkatsi külge paigaldatav pump (mingid aparaadid olid juba tehasest veepumbaga komplekteeritud). Aga mis tüüpi ja milliste näitajatega see pump olla võiks? Ja kustkohast seda saada?
Vasta

Kas 400L löömiseks just vaja põkatsi külge käivat pumpa. Võtad vana muruniiduki mootori, installeerid külge kas mootorsaag "Sõpruse" pumba või mõne "KAMA" pumba. istutad näiteks veepüti  raami peale ja muudkui toimetad.
See pole hetkel uitmõte vaid oma silmaga nähtud vigur . Otsisin ka pilti mille klõpsasin aga ei leia üles.

Aquila captas non muscas.
Vasta

Mnjah, ksf! Daff huvitava idee välja käinud...

Samas: milleks kahe mootoriga jamada, kui põkatsil korralik kone peal on. Piirsoo/Hussari piiblis on kirjas, et Kutaisil on bolt on tehasepump olemas. Iseasi, palju neid reaalselt tooteti. Ka tehasejuhend mainib seda vaid mööda minnes, mingeid numbreid ei ole kuskil.

Samas piiblis juttu Terra ja Robi pumpadest, mille tootlikkus vastavalt 100 ja 70 l/min. Mõistagi juttu ka Družba pumbast, mis andvat 10m3/h ehk 167 l/min. Ainult neil pumpadel see "häda", et "toituvad" otse väntvõlli otsast, ehk siis vajavad 4...5 korda rohkem pöördeid, kui jõuvõtul pakkuda. (Kuta pumbal äkki mingi reduktor sees, või ongi võimeline väiksemate pööretega töötama?) Endal olemas ka veeautomaadi pump 70 l/min, mis samuti tahab 3000 rpm saada. Mingi ülekande tekitamine kisub jaburaks... Aga kas on olemas ka mingit sellist pumpa, mis 800 pöördega lepib?
Vasta

Tere siis jälle.
 Nüüd leitud natuke aega ka oma "suvepuhkusel" lagunenud Kuta siduriga tegeleda. Viga lihtne. See suur siduri survevedru pooleks.  Sad .                    Kas keegi soovitaks uue saamise variante, või kellelgi on selline üle. Hea, et "doonor" olemas, saab viimased sügistööd tehtud ja kui talveni venib siis ka puhuri tööle, aga kevadeks oleks ikkagi teist vaja muidu hakka jälle äiaga jagama ja kevadtöid kiiruga tegema.
Kokku keevitamine ei tule ka kõne alla vist ?
Vasta

keevitada saab, kuid ei tohi palju kuuma anda, muidu läheb pehmeks või kisub vales suunas kõveraks. Ega ta enam suurem asi vedru ei ole siis, kuid hädaga annab kasutada.
Just hüppas pähe, et jõgevamaal oli selline firma nagu SINE, tema keeras vedruterasest igasuguseid vedrusid valmis vastavalt kliendi soovile, ehk saab sealt abi kui mujalt ei saa... Wink
http://www.sine.ee/
Vasta

Tsikli tagavedrust äkki saab,kui jämedast traadist vedru on?
Vasta

Elu astus jälle kahe jalaga selga (ja trampis korralikult) ning unustasin mõõta vedru traadi jämuse -  (aga matemaatikaõpetaja õpetuste kohaselt sain umbes 6,5mm). Tänud muidugi ksf-le kes privas tegi pakkumise ja praeguse seisuga uus vedru (ütleme nii) et teel minu poole ja praktiliselt olematu hinnaga. Originaal sidur tundus natuke kallivõitu (äiapapale kelle oma masin ju on) kuid on tema poolt olnud ka teisi pakkumisi siin teemas. Igatahes jään ootele ja kui midagi siis kirjutame jälle.
Vasta

Tundub kõige paslikum koht asjaliku algatuse jaoks. Cool

Ferrari väiketehnika on lõpuks randunud:
http://www.traktorirent.ee/index.php?page=92

Ei, mitte punased ja kiired, vaid rohelised ja usinadWink

On keegi neid juba tarbinud? Kommentaarid?
Vasta

Kas keegi teab kaasfoorumlasest Velts1 midagi. Loodan et pole midagi hullu kuid ei suuda kontakteeruda ja ootan ikkagi siduri vedru.   Sad
Vasta

"Lemmikteema" elustamiseks...

Olen kaasfoorumlastele võlgu selgituse, kuidas lõppes see lugu
Jutt hakkab käesoleva teema postitusest #291. Ette rutates: lugu ei olegi veel lõppenud, põnevaks alles läheb.

Kõigepealt hakkasin otsima alumiiniumi keevitajaid. Konkreetsemaks läks asi firmadega Astromoto
ja Cedo

Esimesest teatati töö hinnaks 60 ja teisest 60 kuni 90 (keevitajat polnud kohal) ühikut. Ei pidanud mõistlikuks maksta. Asjal oli pinge see, kas peale keevitamist oleks pidama jäänud...

Siis võttis minuga ühendust ksf! rein74 ja teatas, et tal on täiesti uus niiduki pea. Hiljem selgus, et tegelikult on see küll MTZ 05 oma. Võtsin niiduki lati kaasa ja selgus, et kuigi niidukipead 1:1 ei sobi, on MTZ oma siiski lihtsa vaevaga kohendatav. Siin ta on:
             
Viimasel pildil näha, et all olevad distantspuksid on maha käiatud. Esmamulje ütles, et nii tuleb teha, kuid pärast selgus, et vikatipidemetega haakumiseks tuleb pea latist ca 10 mm kõrgemale tõsta. Esialgu lahendasin selle seibidega, aga tuleb viisakam asi teha.

Niidukipeaga sain kaasa ka kardaaniristi hargi, mis sobis nuutidega. Et asjad kokku paaritada, mõtlesin välja sellise asja (tegelikult panin küll alles täna tagantjärgitarkusena kokku):
   
See siis suure ja väikse MTZ harkide kombinatsioon (rist sobib mõlemale). Et paremini aru saada:
   
Vasakpoolne "päris" MTZ (50/80) roolinduses kasutatav hark ja teine MTZ 05 niidukipea külge käiv. Tegelikult on samasugune hark kasutuses ka Kirovetsi roolinuduses.

Viisin kogu mandi "ihutreiali" juurde. Arvasime mõlemad, et talv on pikk, aega on, aga kujunes nii, et niiduk sai alles nüüd valmis, mil hein on venelaste kombel öeldes sõna otses mõttes dohuijaa i bolše Big Grin


...järgneb...



  


[/url]



[url=http://forum.automoto.ee/attachment.php?aid=53637]
Vasta

Minu idee oli tekitada suure MTZ hargi sisse vastupidise sisekeermega puks, et saaks võlli otsa kruttida. Siis põkats treiali juurde viia ja leida vikati jaoks õige nurk. Viisingi põkatsi tema juurde. Treial aga teatas varsti, et sai hakkama ilma kardaaniristita. Tulemus selline:
   
Pildil näha võlliotsa vastupidine keere. Üleminekujupp tekitatud kardaaniristi hargist ja originaalniiduki "seenest" (ekstsentrikkettast, mis tekitab edasi-tagasi liikumise). Kastreeritud "seen":
   
Selline konstrui lahendas ka probleemi, millega varem maadlesin - niiduk püsib kindlalt maas:
   
Ärge lenksu asendile tähelepanu pöörake Smile  MTZ niidukipea ikka terasest ja malmist, nii tummine, et isegi mootori all olev "suusk" ei kaalunud teda üles. Huvitaval kombel oli uue niidukipeaga vikatite peenhäälestamine (millest meie peaministrihärra jahub Smile ) ehk reguleerimine palju hõlpsam kui vanal süsteemil.

Proovisin niita, aga tulemus kehv: ei taha lõigata, libiseb heinast üle, vaid puju, põdrakanep jm tugeva varrega asjad võttis ilusti maha. Mõtlesin, et mis siis viga on. Nüri? Nüri on nagunii juba pärast esimest Mutionu maja Sad  Ka vikati kiirus tundus varasemast väiksem, see küll subjektiivne arvamus, mõõta ei saa. Originaalne eksentrikketas ehk "seen" MTZ omast suurem, mis tulenevalt suuremast õlast peaks veidi kiirust lisama. MTZ jõuvõtt annab 1000 rpm (kaasaegse mootoriga isegi 1200), Kuta oma aga 790.

Siiski mõtlesin, et need ei saa peamised halva töö põhjused olla. Peamine probleem on vist ikkagi selles, et vikatid vahivad taevasse:
   
Et paremini aru saada:
   
Ehk siis nurk sai vale ja kardaanist mööda hiilimine polnud hea mõte. Minu arusaamist mööda ta tõukab enne heina pikali, kui lõikama hakkab. Peaks ikka maapinnaga paralleelselt (heinaga risti) olema.

Ei tahtnud sugugi sellist osenduslikku tööd teha, aga tegin ikka. Ja äkki poos vikati kinni, nii et sidur hakkas libisema. Harutasin asja lahti. Vikatid liikusid, niiduki pea liikus. Aga ülekandevõlliga oli midagi lahti, käis raskelt. Hakkasin vahetükki ("seene" ja risti ristpaaritust) otsast keerama, hoidsin võlli teisest otsast kinni. Ja äkki läks kahtlaselt kergeks Smile Ei tahtnud uskuda, aga siiski tõsi:
   
Võll pooleks, keevitusest lahti.

Aga selles tuleb näha mitte probleemi, vaid võimalust. Nüüd saab teha võllile sellise otsa, et haakub laagriga ja suure MTZ kardaanihargiga. Ja vahekarp ümber teha, et saavutada vikati õige nurk.

Vot siis sellised  lood...
Vasta

Tavassevahtimine on küll paha, aga põjus on mujal - terad ei puutu kokku. Lõikamiseks peavad terad olema koos - nagu kääridel...

Kas liikuv tera käib alumise tera keskelt keskele? Et lõikaks kõik alumiste terade vahele kogutud kõrred ühe käiguga läbi.
Kas liikuv vikat teeb iga võllipöördega ühe käigu?
Mitu cm motoplokk ühe vikatikäiguga edasi liigub?
Vasta

Terad ei puutu jah (enam) kokku Sad  Reguleerisin küll asja hoolega ära (vahe kuni 0,5 mm), aga alumise vikati terad hakkasid neetidest logisema, mistõttu ongi vahed tekkinud. Tuleb üle neetida. Aga üleüldse on see regullimine üks tänamatu töö, perfektset tulemust saavutada pea võimatu.

Muudele küsimustele hetkel vastata ei oska, aparaat pulkadeks võetud. Proovisin ka esimese käiguga (1,72 km/h) niita, aga polnud parem. Seega liigsuur "ettenihe" (teine käik, 3,68 km/h) ei peaks probleem olema. Vana süsteemiga oli täitsa ok. Aga ausalt öeldes polegi asja õieti proovida saanud. 2014 oktoobris (vt eestpoolt) niitsin kuluheina, möödunud aastal sain vast mõnikümmend minutit tööd teha, enne kui katki läks.

Nurga muutmine (ja kardaanliigendi kasutamine) on kindel plaan, kaotada pole midagi, nagunii tuleb võll ära remontida.
Vasta

Neetisin terad üle ja uurisin elu, võin nüüd küsimustele vastata.
(16-07-2016, 10:06 AM)v6sa Kirjutas:  Kas liikuv tera käib alumise tera keskelt keskele? Et lõikaks kõik alumiste terade vahele kogutud kõrred ühe käiguga läbi.
Kas liikuv vikat teeb iga võllipöördega ühe käigu?
Mitu cm motoplokk ühe vikatikäiguga edasi liigub?
Eespool pildilt ka juhuslikult näha, et teatud poosis terad kattuvad, jättes enda vahele kolmnurga, kuhu hein enne surmaotsust pea pakule paneb Smile

Mõlemad vikatid teevad ühe pöörde vältel ühe edasi-tagasi käigu, mistõttu "tühi kolmnurk" tekib terade vahele 2 korda ühe pöörde jooksul ehk 2x790=1580 korda minutis ehk 26,33 korda sekundis.

II käiguga liigub aparaatus 3,68 km/h ehk 3680m/h ehk 3680/60=61,33 meetrit minutis ehk 61,33/60=1,02 m sekundis.

Ja kui 102 cm jooksul toimub 26,33 töökäiku, siis saame 102/26,33=3,87cm motoploki liikumist ühe vikatikäigu kohta.

Natuke teistpidi võttes... Arvestades tera pikkuseks 5 cm (umbes võetud) ja korrutades tsüklite arvuga 26,33 minutis saame, et teoreetiliselt peaks suutma vikat minutis läbi närida 131,65 cm.

Seega ei peaks II käigu kiirus olema suur, mõlema arvutuskäigu puhul 3,87<5 ja 102<131,65 jääb midagi reservi.

Parandage kui eksin.

Või on lugupeetud ksf! v6sa mingi kurikavala lõksu üles seadnud Big Grin
Vasta

(16-07-2016, 21:01 PM)oltsberg Kirjutas:  ...
(16-07-2016, 10:06 AM)v6sa Kirjutas:  Kas liikuv tera käib alumise tera keskelt keskele? Et lõikaks kõik alumiste terade vahele kogutud kõrred ühe käiguga läbi....
Eespool pildilt ka juhuslikult näha, et teatud poosis terad kattuvad, jättes enda vahele kolmnurga, kuhu hein enne surmaotsust pea pakule paneb Smile

eh, mu viimasest lattniidukiga niitmisest on pea 10 aastat aga enne seda sai selle nn aiatraktoriga niidetud ikka aastakümneid 2-3 lehmale ja hobusele talvehein valmis. Ja niipalju veel mäletan, et korrektseks tööks pidid terad sõraga kattuma täpselt ja seda siis tera mõlemas äärmises asendis, mitte ei võinud olla nii, et vända äärmises asendis oli tera kusagil "poolesvinnas". Ainult sel juhul töötas lattniiduk heaste. Seega see "teatud poosis terad kattuvad" ei päde.

P.S. nii peent teoreetilist arvutuskäiku, mis eespool välja toodud, minu talupojamõistus ei võta
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne