22-09-2005, 19:52 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 22-09-2005, 19:56 PM ja muutjaks oli Zark.)
Praktikat mul antud teema kohalt väga palju ei ole, teooriat aga peaks veel mäletama.
Põhimõtteliselt ei tohiks ajalist viivitust kusagilt tekkida. Asi on selles et kontaktide avamisega vooluahela katkestamine mõjub täpselt ühtemoodi mõlemal ühendusviisil. Füüsikalisest seisukohast pole vahet kas madalpingemähised on eraldi (gene+süütepool) või on madalpinge koos kõrgepingeosaga (magneeto).
Magneetos lühistavad kontaktid madalpingemähise, kui kontakid avada siis tahab vool mähise induktiivsuse tõttu ikka edasi minna - see avaldub kontaktidel suurema või väiksema sädemena. Ühtlasi genereerib kaasnev magnetvälja kiire muutus pooli südamikus pingeimpulsi kõrgepingemähise otstel - sellest saab säde küünlale. Ideaalne oleks kui kontaktidel üldse sädet ei oleks, see on raisatud energia mida parema meelega näeks küünla poole minemas.
Kahe eraldiseisva pooliga on sama lugu. Generaatori pool toodab voolu mis üle kontakide ja ühendusejuhtmete jõuab süütepooli madalpingemähisesse. Ahela katkestamisel aga käivitub täpselt sama protsess mis eelmiselgi.
A milleks kondensaator? Kondekas ühendatakse paralleelselt süütepooli (või siis magneeto) madalpingemähisega - seda teab vast igaüks kellel mootoritega tegemist on tulnud teha. Asjal on päris mitu põhjust aga esimene ja kõige olulisem kannab resonantsi nimetust (pool ja kondekas toimivad avatud kontaktide korral vabalt võnkuva võnkeringina ja \'pumpavad\' energiat üksteise vahet senikaua kuniks see küünlal sädemena ja igasuguste muude kadude tõttu otsa saab).
Teine oluline asi - ilma kondensaatorita eralduks enamus pooli salvestunud energiat kontaktidevahelise sädeme tekitamisega. Kui ta aga seal on siis ei lase ta pingel hüppeliselt kasvada, hakates salvestama poolist tagasitulevat energiat (esimene poolperiood pooli-kondeka süsteemi võnkumisest). Kontaktide lahutusmomendil jääb nendevaheline pinge seetõttu üsna madalaks ja energiakadu samuti.
Sellised on minu füüsikaalased mälestused süütesüsteemi tööst. Loodetavasti piisav et kirjeldada toimuvat lihtinimesele veel arusaadaval moel.
Põhimõtteliselt ei tohiks ajalist viivitust kusagilt tekkida. Asi on selles et kontaktide avamisega vooluahela katkestamine mõjub täpselt ühtemoodi mõlemal ühendusviisil. Füüsikalisest seisukohast pole vahet kas madalpingemähised on eraldi (gene+süütepool) või on madalpinge koos kõrgepingeosaga (magneeto).
Magneetos lühistavad kontaktid madalpingemähise, kui kontakid avada siis tahab vool mähise induktiivsuse tõttu ikka edasi minna - see avaldub kontaktidel suurema või väiksema sädemena. Ühtlasi genereerib kaasnev magnetvälja kiire muutus pooli südamikus pingeimpulsi kõrgepingemähise otstel - sellest saab säde küünlale. Ideaalne oleks kui kontaktidel üldse sädet ei oleks, see on raisatud energia mida parema meelega näeks küünla poole minemas.
Kahe eraldiseisva pooliga on sama lugu. Generaatori pool toodab voolu mis üle kontakide ja ühendusejuhtmete jõuab süütepooli madalpingemähisesse. Ahela katkestamisel aga käivitub täpselt sama protsess mis eelmiselgi.
A milleks kondensaator? Kondekas ühendatakse paralleelselt süütepooli (või siis magneeto) madalpingemähisega - seda teab vast igaüks kellel mootoritega tegemist on tulnud teha. Asjal on päris mitu põhjust aga esimene ja kõige olulisem kannab resonantsi nimetust (pool ja kondekas toimivad avatud kontaktide korral vabalt võnkuva võnkeringina ja \'pumpavad\' energiat üksteise vahet senikaua kuniks see küünlal sädemena ja igasuguste muude kadude tõttu otsa saab).
Teine oluline asi - ilma kondensaatorita eralduks enamus pooli salvestunud energiat kontaktidevahelise sädeme tekitamisega. Kui ta aga seal on siis ei lase ta pingel hüppeliselt kasvada, hakates salvestama poolist tagasitulevat energiat (esimene poolperiood pooli-kondeka süsteemi võnkumisest). Kontaktide lahutusmomendil jääb nendevaheline pinge seetõttu üsna madalaks ja energiakadu samuti.
Sellised on minu füüsikaalased mälestused süütesüsteemi tööst. Loodetavasti piisav et kirjeldada toimuvat lihtinimesele veel arusaadaval moel.