12-11-2005, 21:56 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 12-11-2005, 23:39 PM ja muutjaks oli künnimees.)
Veel natuke teoreetilist juttu.
Tean oma kogemustest juhtumit, kus aku juhe tuli lahti ja generaatoris paiknev alaldi jäi terveks. Ütlen kohe ära, et uuemate (transistoriga) pingeregulaatoritega ja võimsama generaatoriga poleks ilmselt lugu nii hästi lõppenud. Mõnedel traktoritel ja vanematel VAZ-del on nn. kaheastmeline pingeregulaator. Töörežiimid:
1) pinge on madal - ergutusmähise ja aku plussklemmi vahel väike takistus
2) pinge kasvab - takistust suurendatakse astmeliselt
3) pinge liiga kõrge - ergutusmähise mõlemad otsad ühendatakse massiga.
Hilisematel autodel on transistoriga regulaatorid, mis lülitavad ergutusmähisesse voolu, kuni pinge kerkib ettenähtud väärtuseni ning siis uuesti välja. Protsess toimub vähemalt mitmekümneid kordi sekundis, mistõttu pinge oluliselt ei kõigu. Kui nüüd pinge tõuseb üle normi (aku või generaatori juhe katkeb) ning ei taastu ergutusmähisest voolu välja lülitamise järel, saab pingeregulaator ergutusmähist ainult väljalülitatud olekus hoida ning loota, et sellest normaalse pinge taastamiseks piisab.
Kuigi vool ergutusmähises muutub nulliks, toodab generaator ikkagi elektrilist energiat rootori jääkmagnetismi arvelt. Kahjuks ei tea täpselt,
mis mähise otste lühistamisel täpselt juhtub ja kuivõrd see jääkmagnetismi kadumisele kaasa aitab. Vahelduv magnetvoog peaks
lühistatud mähises tekitama voolu, mille tekitatud magnetväli omakorda püüab takistada magnetvoo muutumist. Igal juhul on lühistatud mähise korral magnetvoog rootoris nõrgem, kui läbi suure takistusega takisti ühendatu puhul (töörežiim 2). Generaatori väljundpinge oli ergutusmähise lahtiühendamisel kõrgem, kui ergutusmähise lühistamisel.
Tean oma kogemustest juhtumit, kus aku juhe tuli lahti ja generaatoris paiknev alaldi jäi terveks. Ütlen kohe ära, et uuemate (transistoriga) pingeregulaatoritega ja võimsama generaatoriga poleks ilmselt lugu nii hästi lõppenud. Mõnedel traktoritel ja vanematel VAZ-del on nn. kaheastmeline pingeregulaator. Töörežiimid:
1) pinge on madal - ergutusmähise ja aku plussklemmi vahel väike takistus
2) pinge kasvab - takistust suurendatakse astmeliselt
3) pinge liiga kõrge - ergutusmähise mõlemad otsad ühendatakse massiga.
Hilisematel autodel on transistoriga regulaatorid, mis lülitavad ergutusmähisesse voolu, kuni pinge kerkib ettenähtud väärtuseni ning siis uuesti välja. Protsess toimub vähemalt mitmekümneid kordi sekundis, mistõttu pinge oluliselt ei kõigu. Kui nüüd pinge tõuseb üle normi (aku või generaatori juhe katkeb) ning ei taastu ergutusmähisest voolu välja lülitamise järel, saab pingeregulaator ergutusmähist ainult väljalülitatud olekus hoida ning loota, et sellest normaalse pinge taastamiseks piisab.
Kuigi vool ergutusmähises muutub nulliks, toodab generaator ikkagi elektrilist energiat rootori jääkmagnetismi arvelt. Kahjuks ei tea täpselt,
mis mähise otste lühistamisel täpselt juhtub ja kuivõrd see jääkmagnetismi kadumisele kaasa aitab. Vahelduv magnetvoog peaks
lühistatud mähises tekitama voolu, mille tekitatud magnetväli omakorda püüab takistada magnetvoo muutumist. Igal juhul on lühistatud mähise korral magnetvoog rootoris nõrgem, kui läbi suure takistusega takisti ühendatu puhul (töörežiim 2). Generaatori väljundpinge oli ergutusmähise lahtiühendamisel kõrgem, kui ergutusmähise lühistamisel.