16-02-2006, 13:10 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 16-02-2006, 13:35 PM ja muutjaks oli krister.)
Teatud ajani ei olnud välismaa autode NSVLi toomine piiratud muud moodi, kui sellega, et välismaale lihtsalt keegi ei saanud. Kuskilt on meelde jäänud, et hiljemalt 70-ndateks pandi peale tollipiirangud, mis tegi autode impordi mõttetuks.
Välismaa autode importijateks olid tavaliselt meremehed, seetõttu võis päris tihti võis neid näha pooni poe juures Vase tänaval. Üldse oli Tallinnas 80-ndatel välismaa autosid päris palju, seda muidugi NSVLi tingimusi silmaspidades. Mäletan ise Ford Taunuseid, Opel Rekordeid, jms. Ühte rohelist 50-ndate ameeriklast mäletan, mis meenutas vana Volgat.
Üks variant auto saamiseks olid ka väliseestlastest sugulaste raha saatmine, et siit siis auto osta. Kõige vanematest aastakäikudest tean ühte 1973. a. Moskvichi mis "sealt" sugulaste rahadega ostetud. Ehk sai varem ka terveid autosid siia saata?
Hiljem, karmide tollieeskirjade tingimustes, toodi väljamaalt tagasi Nõukogude autotoodangut, või osteti auto "seal" teenitud raha eest kohapealt. Perestroika tingimustes (tolleaegne väljend) muutus reisimine välismaailma mõnevõrra lihtsamaks. Kui enne sai tavainimene välja küllakutse alusel, mille oli saatnud sugulane, siis mälu järgi alates 1987 aastast sai külla kutsuda ka tuttav. Siis algas Soomest Ladade tagasi toomine. Imestati nende odavuse üle - kujuta ette, saad auto kahe pdl vodka eest! (vaja vaid vahetada plekiring ja teha mootorile kap remont). Esimesed reisijad said vahetada riigikursi alusel ikka päris palju raha (summat enam ei mäleta oli vast 5-6000 FIM inimese kohta). Riikliku kursi alusel sai 1 rubla eest 4 FIM-i, Viru ärikatelt sai FIM-e osta kursiga 1:1 (seda vähemalt aastatel 1985-87). Kuskil 1989 vähendati riikliku kursiga vahetatavat summat poole võrra ning auto toomine muutus pisut keerulisemaks. Ühel sellisel reisil õnnestus mul endalgi käia aastal 1990. Vähegi norm ladade hind oli tõusnud päris kõrgele, samas pakuti sama aasta Datsuneid ja Golfe oluliselt odavama hinnaga kuid neid ei olnud mõistlik osta..
Siin veel link lugemiseks:
http://www.volga.ee/modules.php?name=Forums&file=viewtopic&t=528&highlight=tolli
Välismaa autode importijateks olid tavaliselt meremehed, seetõttu võis päris tihti võis neid näha pooni poe juures Vase tänaval. Üldse oli Tallinnas 80-ndatel välismaa autosid päris palju, seda muidugi NSVLi tingimusi silmaspidades. Mäletan ise Ford Taunuseid, Opel Rekordeid, jms. Ühte rohelist 50-ndate ameeriklast mäletan, mis meenutas vana Volgat.
Üks variant auto saamiseks olid ka väliseestlastest sugulaste raha saatmine, et siit siis auto osta. Kõige vanematest aastakäikudest tean ühte 1973. a. Moskvichi mis "sealt" sugulaste rahadega ostetud. Ehk sai varem ka terveid autosid siia saata?
Hiljem, karmide tollieeskirjade tingimustes, toodi väljamaalt tagasi Nõukogude autotoodangut, või osteti auto "seal" teenitud raha eest kohapealt. Perestroika tingimustes (tolleaegne väljend) muutus reisimine välismaailma mõnevõrra lihtsamaks. Kui enne sai tavainimene välja küllakutse alusel, mille oli saatnud sugulane, siis mälu järgi alates 1987 aastast sai külla kutsuda ka tuttav. Siis algas Soomest Ladade tagasi toomine. Imestati nende odavuse üle - kujuta ette, saad auto kahe pdl vodka eest! (vaja vaid vahetada plekiring ja teha mootorile kap remont). Esimesed reisijad said vahetada riigikursi alusel ikka päris palju raha (summat enam ei mäleta oli vast 5-6000 FIM inimese kohta). Riikliku kursi alusel sai 1 rubla eest 4 FIM-i, Viru ärikatelt sai FIM-e osta kursiga 1:1 (seda vähemalt aastatel 1985-87). Kuskil 1989 vähendati riikliku kursiga vahetatavat summat poole võrra ning auto toomine muutus pisut keerulisemaks. Ühel sellisel reisil õnnestus mul endalgi käia aastal 1990. Vähegi norm ladade hind oli tõusnud päris kõrgele, samas pakuti sama aasta Datsuneid ja Golfe oluliselt odavama hinnaga kuid neid ei olnud mõistlik osta..
Siin veel link lugemiseks:
http://www.volga.ee/modules.php?name=Forums&file=viewtopic&t=528&highlight=tolli