17-02-2006, 17:12 PM
Endistest saatkondade autodest: kord 80-ndate keskel nägin heas korras Humber Hawki (värv punane-must). Mitu aastat hiljem lugesin mingist lehest selle auto kohta, olevat olnud Moskvas Inglise saatkonna auto ja müüdud 60-ndate lõpus eraisikule. Korraga müüdi kaks autot ja ka teine Hawk olevat hiljem Eestisse jõudnud.
Umbes samal ajal oli Kadaka autoturul müügil üks suur ameeriklane, mille klaasil pikk venekeelne nimekiri vene autode juppidest, mida võimalik selle auto juures kasutada, mõned küll vähese ümbertegemisega. Eks nii neid lääne autosid käigus hoitigi, osavate ja leidlike meistrimeeste abiga.
Kord 70-ndate lõpupoole räägiti Tallinna mehest, kes USA-s sugulasi külastades oli saanud kingiks suure kombikerega auto. Auto Eestisse toimetamine ja tollimaks läksid kokku üle 9000 rubla, seega Volga riigihinna. Lisaks sellele ei taibanud mees sealtmaalt mingit remondijuhist kaasa haarata, elektrisüsteem oli vigane (küllap sellepärast nii lahkelt kingitigi, et auto juba mõned aastad vana, rikkis ja suure kütusekuluga-sealmaal oli ju kütusekriisi aeg) ja siinsed remondimehed nägid kurja vaeva igasugu mugavusseadmeid tuubil täis auto keerulise elektriskeemiga.
Lääne autode põhimassi moodustasid siiski tavalised keskklassi autod (Ford Taunus, Opel Rekord) kuid ka mõnda haruldasemat sõidukit leidus üllatavalt palju. Näiteks nägin Tallinas ühe päevaga kolme VW K70 ja kõik Eesti numbriga. Sageli kohtas ka prantsuse Chrysler 160/180. Kuskil olen juba kirjutanud, et üks minu sugulane, kes merd sõitis, tõi vist Hollandist auto nimega Sunbeam Gazelle (üks Hillman Hunteri variante).
Umbes samal ajal oli Kadaka autoturul müügil üks suur ameeriklane, mille klaasil pikk venekeelne nimekiri vene autode juppidest, mida võimalik selle auto juures kasutada, mõned küll vähese ümbertegemisega. Eks nii neid lääne autosid käigus hoitigi, osavate ja leidlike meistrimeeste abiga.
Kord 70-ndate lõpupoole räägiti Tallinna mehest, kes USA-s sugulasi külastades oli saanud kingiks suure kombikerega auto. Auto Eestisse toimetamine ja tollimaks läksid kokku üle 9000 rubla, seega Volga riigihinna. Lisaks sellele ei taibanud mees sealtmaalt mingit remondijuhist kaasa haarata, elektrisüsteem oli vigane (küllap sellepärast nii lahkelt kingitigi, et auto juba mõned aastad vana, rikkis ja suure kütusekuluga-sealmaal oli ju kütusekriisi aeg) ja siinsed remondimehed nägid kurja vaeva igasugu mugavusseadmeid tuubil täis auto keerulise elektriskeemiga.
Lääne autode põhimassi moodustasid siiski tavalised keskklassi autod (Ford Taunus, Opel Rekord) kuid ka mõnda haruldasemat sõidukit leidus üllatavalt palju. Näiteks nägin Tallinas ühe päevaga kolme VW K70 ja kõik Eesti numbriga. Sageli kohtas ka prantsuse Chrysler 160/180. Kuskil olen juba kirjutanud, et üks minu sugulane, kes merd sõitis, tõi vist Hollandist auto nimega Sunbeam Gazelle (üks Hillman Hunteri variante).
Kaþdy automobil se stane jednou veteranem, nebude-li dřive seðrotovan.