29-05-2006, 20:58 PM
Varasemaks keeramine tähendaks seda, et nt. 95 põleb kauem kui 76 ...
Tegelikult ... kõrgema oktaanarvuga bensiini põlevad tõesti natuke aeglasemalt - sest neile lisatakse oktaanarvu tõstmiseks rohkem lisandeid. Põlemiskiiruste vahe on aga tavatingimustel sedavõrd väike, et ei mängi praktikas mingit rolli (põlemiskiiruste teoreetiline erinevus on ka erinevast tanklast/partiist tankides).
Hoopis olulisem on see, kuidas käitub mingi bensiin (ehk siis küttesegu) mootoris - siin on olulisimateks teguriteks küttesegu koostis, surveaste ja leegiteede pikkus:
- lahja ja rikas küttesegu põlevad aeglasemalt
- mida suurem on surveaste, seda kiirem on põlemine
- mida pikem on leegi teekond, seda kauem kestab põlemine (põlemiskiirus on sama).
Seega, kasutades mootoris ettenähtust kõrgema oktaanarvuga bensiini, tuleb süütehetk täpselt samaks jätta.
Mootoris ettenähtust madalama oktaanarvuga bensiini puhul on asi problemaatilisem - moodsatel automootoritel keerab näiteks elektroonika sel puhul süütehetke natukene varasemaks. Idee on selles, et tagada küttesegu süütamine süüteküünla poolt - edasisel kokkusurumisel survetakti lõpus võiks see ise süttida koos sellega kaasnevate halbade tagajärgedega (hõõgsüüde, detonatsioon).
Tegelikult ... kõrgema oktaanarvuga bensiini põlevad tõesti natuke aeglasemalt - sest neile lisatakse oktaanarvu tõstmiseks rohkem lisandeid. Põlemiskiiruste vahe on aga tavatingimustel sedavõrd väike, et ei mängi praktikas mingit rolli (põlemiskiiruste teoreetiline erinevus on ka erinevast tanklast/partiist tankides).
Hoopis olulisem on see, kuidas käitub mingi bensiin (ehk siis küttesegu) mootoris - siin on olulisimateks teguriteks küttesegu koostis, surveaste ja leegiteede pikkus:
- lahja ja rikas küttesegu põlevad aeglasemalt
- mida suurem on surveaste, seda kiirem on põlemine
- mida pikem on leegi teekond, seda kauem kestab põlemine (põlemiskiirus on sama).
Seega, kasutades mootoris ettenähtust kõrgema oktaanarvuga bensiini, tuleb süütehetk täpselt samaks jätta.
Mootoris ettenähtust madalama oktaanarvuga bensiini puhul on asi problemaatilisem - moodsatel automootoritel keerab näiteks elektroonika sel puhul süütehetke natukene varasemaks. Idee on selles, et tagada küttesegu süütamine süüteküünla poolt - edasisel kokkusurumisel survetakti lõpus võiks see ise süttida koos sellega kaasnevate halbade tagajärgedega (hõõgsüüde, detonatsioon).