28-06-2006, 22:52 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 28-06-2006, 23:41 PM ja muutjaks oli künnimees.)
...ja pärast katsetamist selgus, et tulemust pole. Tõsi küll, eetriga õnnestus mõni popsatus tekitada, kuid mootor tööle siiski ei hakanud.
Kuid sellega asi siiski ei lõppenud. B-501m generaator koos süüteanduriga jäi alles, vahetada oli vaja süütepool ja ,,hall karp".
Kuna muid prototüüpe uue BKS (,,hall karp") ehitamiseks võtta polnud, sai K.Aleksiuse raamatust ,,Autode elektriseadmed" (see süüteküünalde pildiga väljaanne) otsitud TK108-10 põhimõtteskeem. Skeemil puudusid kõikide takistite ja kondensaatorite väärtused, mistõttu need tuli transistoride vooluvõimendustegurite ja sisendsignaali perioodi järgi oletada/tuletada. Süütepoolina läks käiku Iž-56 oma, muud sobivat kodus ei leidunud. Kuna TK108-10 on mõeldud töötama koos 12V aku ja spetsiaalse transistorsüüte süütepooliga, tuli teha mõningaid muudatusi skeemis. Kuna Б-114 sekundaar- ja primaarmähise keerdudearvu jagatis on suurem, kui Iž-56 poolil ning mähised teineteisest eraldatud, töötab minu aretatud skeemis viimane transistor (originaalis vist KT808, meil lülituses teleka toiteploki ja realaotuse transistor KT838) mõnevõrra raskemates tingimustes. Esialgu sai katsetatud sisuliselt TK108-10 skeemi, pärast kahest transistorist (liittransistor) koosneva lõppastme ära küpsemist sai KT838-le eelnev aste asendatud tavalise emitterjärguriga. Katsetamiseks toitsime omaaretatud BKS-i akulaadijalt ,,Start" läbi samuti ise tehtud 6V pingestabilisaatori, mis sai
teibitud tagumise porilaua alumisele küljele. Kuna käivitus on kõige kindlam ikka ratast lükates, tuli 12V pinge pikendusjuhtme abil motikani toimetada, seega siis nagu trammil või trollil (sobivas suuruses akut polnud ka kusagilt võtta). Kuid seegi kord ei pääsenud me probleemideta:
B-501m süüteandur annab süütehetkel väljundisse > 5V impulsi, mis kahjuks vale polaarsusega. Polaarsuse muutmiseks tuleb anduri väljaviigud omavahel vahetada. Lisaks sellele tuli massist eraldada generaatori 6V mähise mõlemad otsad. Generaatori väljundis oli katsetamise ajal alaldi koos 8000 mikrofaradise mahtuvusega kondensaatoritepatareiga (mängisid süütesüsteemi jaoks akut). Pärast süüte õigeks seadmist (2,5 mm enne ü.s.s) hakkaski mootor tööle ning töötas ka pärast akulaadija lahtiühendamist. B-501m generaatori väljundpinge (mõõdetuna lisatud alaldi silufiltri kondensaatoritel) oli ligikaudu 8..14 V, kui koormuseks süütesüsteem. Kahjuks ilma akuta (ehk meie katse ajal akulaadijata) mootorit käivitada ei õnnestunud, kuid skeemi sai hiljem veel muudetud, mis annab siiski natuke lootust. Hetkel on lahendamata veel aku ülelaadimist takistav lülituse osa ja generaatori koormusvoolu piirav skeem. Veel on tarvis uurida, milline oleks käivitamiseks tarviliku aku minimaalne mahutavus (ja seega ka hind) ning millise minimaalse pöörlemissageduseni suudab generaator süütesüsteemi toita.
Kahtlemata on lihtsamaid ja odavamaid variante (magneeto), kuid antud juhul oli soov ratas ,,kodukeemia" abil käima saada. Samuti tekkis võimalus hilisemaks 6V tulede-vilede lisamiseks.
Kuid sellega asi siiski ei lõppenud. B-501m generaator koos süüteanduriga jäi alles, vahetada oli vaja süütepool ja ,,hall karp".
Kuna muid prototüüpe uue BKS (,,hall karp") ehitamiseks võtta polnud, sai K.Aleksiuse raamatust ,,Autode elektriseadmed" (see süüteküünalde pildiga väljaanne) otsitud TK108-10 põhimõtteskeem. Skeemil puudusid kõikide takistite ja kondensaatorite väärtused, mistõttu need tuli transistoride vooluvõimendustegurite ja sisendsignaali perioodi järgi oletada/tuletada. Süütepoolina läks käiku Iž-56 oma, muud sobivat kodus ei leidunud. Kuna TK108-10 on mõeldud töötama koos 12V aku ja spetsiaalse transistorsüüte süütepooliga, tuli teha mõningaid muudatusi skeemis. Kuna Б-114 sekundaar- ja primaarmähise keerdudearvu jagatis on suurem, kui Iž-56 poolil ning mähised teineteisest eraldatud, töötab minu aretatud skeemis viimane transistor (originaalis vist KT808, meil lülituses teleka toiteploki ja realaotuse transistor KT838) mõnevõrra raskemates tingimustes. Esialgu sai katsetatud sisuliselt TK108-10 skeemi, pärast kahest transistorist (liittransistor) koosneva lõppastme ära küpsemist sai KT838-le eelnev aste asendatud tavalise emitterjärguriga. Katsetamiseks toitsime omaaretatud BKS-i akulaadijalt ,,Start" läbi samuti ise tehtud 6V pingestabilisaatori, mis sai
teibitud tagumise porilaua alumisele küljele. Kuna käivitus on kõige kindlam ikka ratast lükates, tuli 12V pinge pikendusjuhtme abil motikani toimetada, seega siis nagu trammil või trollil (sobivas suuruses akut polnud ka kusagilt võtta). Kuid seegi kord ei pääsenud me probleemideta:
B-501m süüteandur annab süütehetkel väljundisse > 5V impulsi, mis kahjuks vale polaarsusega. Polaarsuse muutmiseks tuleb anduri väljaviigud omavahel vahetada. Lisaks sellele tuli massist eraldada generaatori 6V mähise mõlemad otsad. Generaatori väljundis oli katsetamise ajal alaldi koos 8000 mikrofaradise mahtuvusega kondensaatoritepatareiga (mängisid süütesüsteemi jaoks akut). Pärast süüte õigeks seadmist (2,5 mm enne ü.s.s) hakkaski mootor tööle ning töötas ka pärast akulaadija lahtiühendamist. B-501m generaatori väljundpinge (mõõdetuna lisatud alaldi silufiltri kondensaatoritel) oli ligikaudu 8..14 V, kui koormuseks süütesüsteem. Kahjuks ilma akuta (ehk meie katse ajal akulaadijata) mootorit käivitada ei õnnestunud, kuid skeemi sai hiljem veel muudetud, mis annab siiski natuke lootust. Hetkel on lahendamata veel aku ülelaadimist takistav lülituse osa ja generaatori koormusvoolu piirav skeem. Veel on tarvis uurida, milline oleks käivitamiseks tarviliku aku minimaalne mahutavus (ja seega ka hind) ning millise minimaalse pöörlemissageduseni suudab generaator süütesüsteemi toita.
Kahtlemata on lihtsamaid ja odavamaid variante (magneeto), kuid antud juhul oli soov ratas ,,kodukeemia" abil käima saada. Samuti tekkis võimalus hilisemaks 6V tulede-vilede lisamiseks.