06-11-2006, 12:17 PM
eksperimentaalselt muidugi väga huvitav, aga praktiliselt tekib kohe mitu küsimust:
esiteks kaitse ilmastiku eest:
kui mootor ja juhtelektroonika paiknevad kõige lähemas kontaktis sodi ja niiskusega - ehk põhja all - siis peab liikuvate osade isolatsioon liikumatute suhtes ikka väga hea olema. Antud lahenduses tundub rootori-staatori vaheline puutepind olevat kogu trumli ulatuses - sellise läbimõõduga hõõrdpinna kaitse ei saa olla liiga tõhus ja vastupidav isegi tänapäeva tehnoloogia puhul.
Arvan, et samal põhjusel pole ka ühendatud rootorit valuvelje endaga.
teiseks, jõuallika mass:
on öeldud et antud mootori mass 24kg on vähemalt 10-20x kergem teistest analoogsetest. Kõva sõna, kuigi raske uskuda, et mõni selline mootor peaks 480kg kaaluma. Aga isegi 24kg vs. 100kg on suur võit, kui rääkida ratta/telje/veermiku vedrustamata massist, mis juhitavuse, sõidumugavuse ja vedrustusdetailide kestvuse huvides peaks olema minimaalne. Kuna antud juhul tundub lahendus liiga ideaalne - vedrustamata massi kasv võrreldes tavaautoga vaid 1,5kg, siis peab kusagil mingi konks olema
tõenäoliselt on see hind...
Lineaarmootorisse väga ei viitsi süveneda, lahmin kohe ebakonstruktiivse kriitikaga
Idee tundub olevat mitte just liiga tõhus ja revolutsiooniline, sest mehhaaniline liikumine on ju ikkagi alles jäänud ja sellestki on säilinud paraku just lineaarliikumise osa (ebaefektiivsem võrreldes pöördliikumisega).
Kuigi jah, traditsioonilise sisepõlemismootori kasuteguri põhiprobleem on lineaarliikumise muundamine pöördliikumiseks, millega kaasnevad hõõrdekaod (suuremad kui ainult lineaarliikumisel või ainult pöördliikumisel).
esiteks kaitse ilmastiku eest:
kui mootor ja juhtelektroonika paiknevad kõige lähemas kontaktis sodi ja niiskusega - ehk põhja all - siis peab liikuvate osade isolatsioon liikumatute suhtes ikka väga hea olema. Antud lahenduses tundub rootori-staatori vaheline puutepind olevat kogu trumli ulatuses - sellise läbimõõduga hõõrdpinna kaitse ei saa olla liiga tõhus ja vastupidav isegi tänapäeva tehnoloogia puhul.
Arvan, et samal põhjusel pole ka ühendatud rootorit valuvelje endaga.
teiseks, jõuallika mass:
on öeldud et antud mootori mass 24kg on vähemalt 10-20x kergem teistest analoogsetest. Kõva sõna, kuigi raske uskuda, et mõni selline mootor peaks 480kg kaaluma. Aga isegi 24kg vs. 100kg on suur võit, kui rääkida ratta/telje/veermiku vedrustamata massist, mis juhitavuse, sõidumugavuse ja vedrustusdetailide kestvuse huvides peaks olema minimaalne. Kuna antud juhul tundub lahendus liiga ideaalne - vedrustamata massi kasv võrreldes tavaautoga vaid 1,5kg, siis peab kusagil mingi konks olema
tõenäoliselt on see hind...Lineaarmootorisse väga ei viitsi süveneda, lahmin kohe ebakonstruktiivse kriitikaga
Idee tundub olevat mitte just liiga tõhus ja revolutsiooniline, sest mehhaaniline liikumine on ju ikkagi alles jäänud ja sellestki on säilinud paraku just lineaarliikumise osa (ebaefektiivsem võrreldes pöördliikumisega). Kuigi jah, traditsioonilise sisepõlemismootori kasuteguri põhiprobleem on lineaarliikumise muundamine pöördliikumiseks, millega kaasnevad hõõrdekaod (suuremad kui ainult lineaarliikumisel või ainult pöördliikumisel).