02-07-2007, 15:50 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 02-07-2007, 15:51 PM ja muutjaks oli oldmoped.)
Vabandust, asi on teema pelkirjast väga kaugele läinud, ehk moded jagaksid selle eraldi osadeks.
Majanduslikult on selline lähenemine muidugi kõike mõtekam, sest erinevalt vanatehnikaekspositsioonist, saab toitlustus olla kasumit andev. Sellega saavutab jällegi selle, et inimesest saabki põhikohaga kohvikupidaja. Kuna see muutub põhitegevusalaks, peab see olema järelikult ka pere sissetulekuallikas, sest millestki ju elama peab. Järelikult ei ole tegu enam abimajandiga, mis toetaks moraalselt ja majanduslikult, hobina peetavat (sest kahjuks ei ole teistmoodi ju võimalik) vanatehnikaekspositsiooni, vaid perekohvikuga, mis annab seda pidavatele inimestele leiva lauale. Tõenäosus, et selle kõige kõrvalt jääb aega ja raha üle veel selleks, et vanatehnikaga tegeleda ja seda ekspositsiooni järjest arendada, on imeväike. Lõpptulemusena ongi tavaline kohvik, kus kujunduselementidena on sees või ees paar vana masinat - a'la Ratta Pubi pirital.
Lisaks kaasneb sellega ka see, et asi läheb suvalise publiku massiürituseks, mitte ei ole tegu tõeliste huvilstega.
Samas, kui ikka üdini aus olla, siis ega neid tõelisi huvilisi ei olegi olemas ja sõbrad käivad ju nagunii külas ja on näinud. Kogu selliste projektide saatus on lihtsalt tegemisrõõm ja et oleks kus enda kollektsiooni hoida.
Lisaks loomulikult ka enda ego upitamine iseenese silmis. Jääb vaid loota, et egomaniakke on Eestis piisavalt palju olemas ja nende rahakotid ja pered suudavad selle kõik välja kannatada.
Mina näiteks isiklikult mingit vajadust järjekordse (proovisime, teame) söögikoha rajamise vastu ei tunne. Eks ka "muuseumi" rajmine on parjalt peavalu valmistav ettevõtmine ja kuna korralike ekspositsiooniruumide ja ekspositsiooni rajamine ise on aeganõudev millaski tulevikus teoks saav asi, siis selle kompensatsiooniks, et need mõned inimesed, kes võibolla viitsivad seda ajutist "poooles vinnas" näitust, mis momendil asub ajutises kiiruga rajatud "kuuris", mis asub kusagi päraperses ja kuhu juurde viival teel toimub veel peale selle momendil aktiivne remont, vaatama tulla... siis on neil vähemalt võimalik natukenegi ka maha istuda ja ennast ka ehk mõnusalt tunda, mitte ei pea kohe hakkama edasi kihutama.
peeterpaul Kirjutas:Mulle on miskipärast alati kõiksugu peegliteemalised kommentaarid meeldinud - ei ole sugugi võimatu käsitleda asja ka niimoodi: Läänemaal asub fantastiline pontsiku/pliinide etc kohvik, kus on lastele rajatud mänguväljak ja issid saavad kõige selle talumiseks hüvitust silmailu näol, kui vaatavad üle ka kohviku mopeedikollektsiooni. Eks ta puhtalt marketingi ülesande püstitus on, aga kui juba toitlustamise rajasid, siis võta sihiks viimistleda menüü ja pakutav originaalseks ning müü ennast ainsa kohvikuna kus on mopeedide püsiekspositsioon.
Majanduslikult on selline lähenemine muidugi kõike mõtekam, sest erinevalt vanatehnikaekspositsioonist, saab toitlustus olla kasumit andev. Sellega saavutab jällegi selle, et inimesest saabki põhikohaga kohvikupidaja. Kuna see muutub põhitegevusalaks, peab see olema järelikult ka pere sissetulekuallikas, sest millestki ju elama peab. Järelikult ei ole tegu enam abimajandiga, mis toetaks moraalselt ja majanduslikult, hobina peetavat (sest kahjuks ei ole teistmoodi ju võimalik) vanatehnikaekspositsiooni, vaid perekohvikuga, mis annab seda pidavatele inimestele leiva lauale. Tõenäosus, et selle kõige kõrvalt jääb aega ja raha üle veel selleks, et vanatehnikaga tegeleda ja seda ekspositsiooni järjest arendada, on imeväike. Lõpptulemusena ongi tavaline kohvik, kus kujunduselementidena on sees või ees paar vana masinat - a'la Ratta Pubi pirital.
Lisaks kaasneb sellega ka see, et asi läheb suvalise publiku massiürituseks, mitte ei ole tegu tõeliste huvilstega.
Samas, kui ikka üdini aus olla, siis ega neid tõelisi huvilisi ei olegi olemas ja sõbrad käivad ju nagunii külas ja on näinud. Kogu selliste projektide saatus on lihtsalt tegemisrõõm ja et oleks kus enda kollektsiooni hoida.
Lisaks loomulikult ka enda ego upitamine iseenese silmis. Jääb vaid loota, et egomaniakke on Eestis piisavalt palju olemas ja nende rahakotid ja pered suudavad selle kõik välja kannatada.
Mina näiteks isiklikult mingit vajadust järjekordse (proovisime, teame) söögikoha rajamise vastu ei tunne. Eks ka "muuseumi" rajmine on parjalt peavalu valmistav ettevõtmine ja kuna korralike ekspositsiooniruumide ja ekspositsiooni rajamine ise on aeganõudev millaski tulevikus teoks saav asi, siis selle kompensatsiooniks, et need mõned inimesed, kes võibolla viitsivad seda ajutist "poooles vinnas" näitust, mis momendil asub ajutises kiiruga rajatud "kuuris", mis asub kusagi päraperses ja kuhu juurde viival teel toimub veel peale selle momendil aktiivne remont, vaatama tulla... siis on neil vähemalt võimalik natukenegi ka maha istuda ja ennast ka ehk mõnusalt tunda, mitte ei pea kohe hakkama edasi kihutama.