27-08-2007, 12:50 PM
Tore lugeda. Samas vajalik, kui ikka ja jälle teemaks tõuseb.
Arvutame natuke. Võtame näitena 1986 aasta MB S124. Manuaal annab poltide pingutamiseks vajalikuks momendiks 110 Nm.
1 N on jämedalt 100 g. Järelikult kulub 1 kg saamiseks 10 N. Mäletate koolifüüsikast?
110 N on seega 11 kg.
Pingutusmoment on sisuliselt pöördemoment võllil, mille saab jõu ja õla korrutisena. Mida pikem õlg, seda väiksem jõud. Ja vastupidi. Võlliks on meil siis polt (või ka mutter).
Enamasti on meilmüüdavad narred-padrunisabad-rattavõtmed~33 cm pikkused. Seega on jõu õlaks 33 cm, mitte meeter. Kuigi, teleskoopvõtmel või "sobivate vahenditega" pikendatud võti võib vabalt ka üle 1 meetri olla.
11kgm saamiseks 33 cm varrel tuleb punnitada 3*11= 33 kg eest. Ehk tõsta kaks õllekasti.
Ja teie tallate seal otsas mitme kiloga? Keegi siin rääkis kuulumisest 100+ kategooriasse. Kui võti on 33 cm ja kodanik kaalub 100 kg, siis annab see millise pöördemomendi poldile? Väga jämeda matemaatika alusel 1000 N*0,33= ligikaugu 300 Nm... Lisage siia veel hüppamisega tekkiv dünaamiline efekt ja ma ei imestaks, kui tekkiv pöördemoment oleks kolmekordne...
Sekundeerin siin kodanikule visible: rattapolte pole mingit mõtet viimase võimaluseni kinni vägistada. 100 Nm on üllatavalt vähe!
Kindasti tuleb aga veenduda, et KÕIK rattapoldid ikka said üle kontrollitud selle 110 Nm suhtes. Kaldun arvama, et enamusel juhtudel, kui ratas on lahkunud, pole süüdi mitte vähene pingutamine, vaid selle puudumine. Olen isegi mitu korda peale töö lõpetamist kahtlema hakanud, kas ikka kõik poldid said üle keeratud. Ja pean tunnistama, et aeg-ajalt leian mõne poldi, mis on ainult vastu keeratud ja mis oma 110 Nm doosi mitte kätte pole saanud...
Arvutame natuke. Võtame näitena 1986 aasta MB S124. Manuaal annab poltide pingutamiseks vajalikuks momendiks 110 Nm.
1 N on jämedalt 100 g. Järelikult kulub 1 kg saamiseks 10 N. Mäletate koolifüüsikast?
110 N on seega 11 kg.
Pingutusmoment on sisuliselt pöördemoment võllil, mille saab jõu ja õla korrutisena. Mida pikem õlg, seda väiksem jõud. Ja vastupidi. Võlliks on meil siis polt (või ka mutter).
Enamasti on meilmüüdavad narred-padrunisabad-rattavõtmed~33 cm pikkused. Seega on jõu õlaks 33 cm, mitte meeter. Kuigi, teleskoopvõtmel või "sobivate vahenditega" pikendatud võti võib vabalt ka üle 1 meetri olla.
11kgm saamiseks 33 cm varrel tuleb punnitada 3*11= 33 kg eest. Ehk tõsta kaks õllekasti.
Ja teie tallate seal otsas mitme kiloga? Keegi siin rääkis kuulumisest 100+ kategooriasse. Kui võti on 33 cm ja kodanik kaalub 100 kg, siis annab see millise pöördemomendi poldile? Väga jämeda matemaatika alusel 1000 N*0,33= ligikaugu 300 Nm... Lisage siia veel hüppamisega tekkiv dünaamiline efekt ja ma ei imestaks, kui tekkiv pöördemoment oleks kolmekordne...
Sekundeerin siin kodanikule visible: rattapolte pole mingit mõtet viimase võimaluseni kinni vägistada. 100 Nm on üllatavalt vähe!
Kindasti tuleb aga veenduda, et KÕIK rattapoldid ikka said üle kontrollitud selle 110 Nm suhtes. Kaldun arvama, et enamusel juhtudel, kui ratas on lahkunud, pole süüdi mitte vähene pingutamine, vaid selle puudumine. Olen isegi mitu korda peale töö lõpetamist kahtlema hakanud, kas ikka kõik poldid said üle keeratud. Ja pean tunnistama, et aeg-ajalt leian mõne poldi, mis on ainult vastu keeratud ja mis oma 110 Nm doosi mitte kätte pole saanud...