20-10-2007, 21:01 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 20-10-2007, 21:08 PM ja muutjaks oli tonuonu.)
Natuke uudiseid. Käisin Pärnus tolle vanaonu juures ära ning tõesti, sõidab juba viimased 15 aastat puugaasi peal. Tegin fotosid ka ning riputan millalgi üles.
Ise olen uurinud ja teinud mõningaid katseid. Ma ei kahtle üldse, et õpetuse järgi asi kokku keevitada siis töötab aga ma tahan teha midagi teisiti. Peamine eesmärk on mul viia seadme mõõdud alla ning eriti just tema kõrgusega midagi peale hakata. See on jube ikaldus kui ligi kahe meetri kõrgune pott on vaja kaasa vedada.
Olen proovinud ehitada seadme valmis väiksena. See lihtsustab asja ehitamist ning ka ei mõrva rahakotti. Väike genekas + väike mootor ning siis teha arendust. Täna sain käima ühe huvitava lahenduse, mida mõtlesin jagada. Ma suutsin üsna viisakalt käima saada gaasigeneraatori, mille valmistamise kulud olid mulle kuskil 100 krooni. Suurim probleem on alati selles, et genekas tõuseb temperatuur oluliselt üle 1000 kraadi ning enamus materjale ei pea sellele vastu. Ma jäin pidama umbes 75 krooni maksval termokruusil, mille ostsin Kristiine Prismast. Ta on sobiva kujuga, ta on roostevabast terasest ning tal on topeltseinad. Aga see tekitab üsna hea soojusisolatsiooni. Lasin relakaga tal põhja niimoodi alt ära, et kui kruus pahupidi pöörata näeb välja nagu males vanker. Sellised sakid on sees, et gaas saaks liikuda. Siis puurisin kruusi põhja mingi hulga auke vist kümnese puuriga, et tuhk saaks ära minna. Ostsin poest terasvõrgust küürimisnuustikud ning 850 grammise ananassikonservi. Küürimisnuustiku tõmbasin ümber selle sakilise tassi põhja ning torkasin kogu kupatuse tühja konservipurki.
Täitsin termokruusi saepuruga ning süütasin põlema. Kui tuli oli korralikult põlema hakanud, toppisin kruusi pealt veel ühe metallist küürimisnuustiku ning kõige otsa savist lillepott, et oleks enam-vähem hermeetiliselt kinni ja samas väike auk, kust õhku saaks. Sinna auku lasin 99 kroonisest autokummikompressorist õhku (jube saast, kumme sellega pumbata ei saa aga antud asjas toimis). Räme suits hakkas tulema termokruusi ja konservipurgi vahelt. Ah jaa, termilise isoleerimise mõttes torkasin kõik selle omakorda neljakandilisse plekkpurki. Teate selline punane valgete täppidega nagu omal ajal köögis kohustuslik oli. See klapib mõõtudelt ideaalselt ja andsis mulle veelgi rohkem kindlust, et suudan vajadusel selle imeseadme käte abil kuhugi ringi tõsta. Üks varasem katse õpetas põletatud sõrmedega, et selline meede on abiks.
Igatahes selline konstruktsioon andis päris suures koguses puugaasi, mida oli võimalik süüdata ja ka jätta põlema.
Teinekord vormistan selle aparaadi nüüd natuke viisakamaks ära, tekitan miski primitiivse filtri ning jahutuse ning püüan selle abil käivitada reaalset mootorit.
Aga jah, peamine siin pikas jutus on raskelt tulnud suht hea idee kasutada termokruusi. Teine uuendus on kasutada õhu peale puhumist gaaside imemise asemel. Mõnes kontekstis teeb see elu oluliselt lihtsamaks. Näiteks ma ei pidanud pead vaevama, kuidas gaas maha jahutada või kust saada kuuma gaasi taluv puhur. Ma teinekord annan fotod või teen video. Praegu on õues pime ja see põrgumasin jäi õue jahtuma.
Ise olen uurinud ja teinud mõningaid katseid. Ma ei kahtle üldse, et õpetuse järgi asi kokku keevitada siis töötab aga ma tahan teha midagi teisiti. Peamine eesmärk on mul viia seadme mõõdud alla ning eriti just tema kõrgusega midagi peale hakata. See on jube ikaldus kui ligi kahe meetri kõrgune pott on vaja kaasa vedada.
Olen proovinud ehitada seadme valmis väiksena. See lihtsustab asja ehitamist ning ka ei mõrva rahakotti. Väike genekas + väike mootor ning siis teha arendust. Täna sain käima ühe huvitava lahenduse, mida mõtlesin jagada. Ma suutsin üsna viisakalt käima saada gaasigeneraatori, mille valmistamise kulud olid mulle kuskil 100 krooni. Suurim probleem on alati selles, et genekas tõuseb temperatuur oluliselt üle 1000 kraadi ning enamus materjale ei pea sellele vastu. Ma jäin pidama umbes 75 krooni maksval termokruusil, mille ostsin Kristiine Prismast. Ta on sobiva kujuga, ta on roostevabast terasest ning tal on topeltseinad. Aga see tekitab üsna hea soojusisolatsiooni. Lasin relakaga tal põhja niimoodi alt ära, et kui kruus pahupidi pöörata näeb välja nagu males vanker. Sellised sakid on sees, et gaas saaks liikuda. Siis puurisin kruusi põhja mingi hulga auke vist kümnese puuriga, et tuhk saaks ära minna. Ostsin poest terasvõrgust küürimisnuustikud ning 850 grammise ananassikonservi. Küürimisnuustiku tõmbasin ümber selle sakilise tassi põhja ning torkasin kogu kupatuse tühja konservipurki.
Täitsin termokruusi saepuruga ning süütasin põlema. Kui tuli oli korralikult põlema hakanud, toppisin kruusi pealt veel ühe metallist küürimisnuustiku ning kõige otsa savist lillepott, et oleks enam-vähem hermeetiliselt kinni ja samas väike auk, kust õhku saaks. Sinna auku lasin 99 kroonisest autokummikompressorist õhku (jube saast, kumme sellega pumbata ei saa aga antud asjas toimis). Räme suits hakkas tulema termokruusi ja konservipurgi vahelt. Ah jaa, termilise isoleerimise mõttes torkasin kõik selle omakorda neljakandilisse plekkpurki. Teate selline punane valgete täppidega nagu omal ajal köögis kohustuslik oli. See klapib mõõtudelt ideaalselt ja andsis mulle veelgi rohkem kindlust, et suudan vajadusel selle imeseadme käte abil kuhugi ringi tõsta. Üks varasem katse õpetas põletatud sõrmedega, et selline meede on abiks.
Igatahes selline konstruktsioon andis päris suures koguses puugaasi, mida oli võimalik süüdata ja ka jätta põlema.
Teinekord vormistan selle aparaadi nüüd natuke viisakamaks ära, tekitan miski primitiivse filtri ning jahutuse ning püüan selle abil käivitada reaalset mootorit.
Aga jah, peamine siin pikas jutus on raskelt tulnud suht hea idee kasutada termokruusi. Teine uuendus on kasutada õhu peale puhumist gaaside imemise asemel. Mõnes kontekstis teeb see elu oluliselt lihtsamaks. Näiteks ma ei pidanud pead vaevama, kuidas gaas maha jahutada või kust saada kuuma gaasi taluv puhur. Ma teinekord annan fotod või teen video. Praegu on õues pime ja see põrgumasin jäi õue jahtuma.