[Väravamehaanik]

Nõukogude nn vana Volga rehvid jagunevad laias laastus Jaroslavli ja Barnauli tehase rehvideks. Jaroslavli omadega on tõesti võimalik sõita, Barnauli tehase rehvid aga sisaldavad rohkem tahma ja kuluvad kiiremini, tahmasisaldusega kaasneb ka tore lisaväärtus, nimelt nende rehvidega saab väikseimaski kurvis vile lahti ja publik aplodeerib.
Välismaa rehvid on aga hoolimata sarnasest valmistamise tehnoloogiast, tunduvalt pehmemad, parema pidamisega, nii kurvides kui pidurdamisel, kuluvad aeglasemalt ja mis kõige olulisem: väga korralike velgede peal ei vaja peaaegu üldse tasakaalustamist. 110 km/h juures GAZ 21 rool isegi ei võdise käes, tundub, nagu sõidaks välismaa autoga. Välismaa rehve on tunduvalt mugavam monteerida ja korraliku velje peal ei ole vaja ka sisekummi kasutada, ühtegi nõukogude rehvi ei ole mul õnnestunud "bezkamernajana" veljele monteerida. Lisaks on valge randiga rehve ka lihtsalt ilus vaadata, loomulikult oleks autentsem kasutada ikkagi üleni musti rehve Volga all.
Ei ole mõtet kulutada suuri summasid rehvide peale, kui ratta laagrid on kulunud või autol esineb muid pisikorratusi.

Kuna nõukogude originaalrehve juurde ei toodeta, siis mina lihtsalt ei raatsi neid kulutada, pigem kulutan Ameerika mugavamaid analooge ja hoian uusi originaale tulevastele põlvedele näitamiseks.