[Väravamehaanik]

Arheoloogiliste väljakaevamiste käigus selgus, et bussi olid elamiseks ümber ehitanud miskised tsiklimehed, kes kaheksakesi reisisid sellega mööda maailma. Müntide leidude järgi on nad sellega käinud vähemalt Prantsusmaal ja ilmselt ka Aafrikas. Jäätmemajandusega need vennad ei tegelenud, õigem oleks öelda, et jätsid asjad sinna kuhu need käest kukkusid. Lisaks elasid bussis ka loomad. Alumises piirkonnas hiired ja ülemistesse õhuavadesse olid linnud pesa teinud. Kokku sai bussist eemaldatud umbes 1,4 tonni mööblit, siseehitisi, punaseruudulisi plekist kandikuid, õliseid tsiklimeeste pükse, tagavara mootori detaile ja kõige lõpuks kümmekond aastat tühjendamata „kohverpeldik”.
Õnneks on tegu olnud meestega, kes on tehnikast jaganud, ja seega tehnika on väga heas korras.
Kogu bussi elamuks ehitamisel ei ole originaalkattematerjale eemaldatud, ega oluliselt lõhutud, küll aga on kõikvõimalikes kohtades porolooniga üle kleebitud või lateksiga kokku mäkerdatud. Seega näidiseid, mille alusel originaali taastada on õnneks piisavalt. Põrand on hallitriibulisest linoleumist, mis õnnestub ehk isegi säilitada. 44 istme asukohad on kõik ilusasti tuvastatavad ja põrandakattematerjalis on poldiaugud viisakalt värvitu silikooniga täidetud. Kõik pisividinad, liistud lambid, aknakäepidemed ja muu, mis bussile stiili lisavad on kõik ilusasti säilinud ja vajavad ainult puhastamist. Puudu on aga väga oluline detail – raadio. 8 kõlarit on kõik alles ja juhtmestik samuti , isegi mikrofoni auk on olemas aga helitehnika on kaduma läinud. Seega tagumise otsa rahvaga on giidil või konduktoril raske suhelda.