[Remmu]

2001. aasta kevadel sai hakatud jama 1973. aasta Saab 99. Ennem oli ta mu onu auto aga 1993 või 1994 jäi ta aga igapäevasest kasutusest kõrvale. Põhjus on äärmiselt lihtne, nimelt jooksis tal õige standard 1,7 liitrine ja 110 hõbujõuline mootor kokku. Onu ei viitsinud temaga vist jamada ja ostis endale teise uuema Saab\'i. Umbes 6. kuud seisis auto Tallinna lähedal onu sõbra juures, mille järel veeti ta mulgimaale. Nii ta seisis aastaid seina ääres, kui otsustati autot uuesti putitama hakata. Kuid seistud oldud aastad tegid masina juures oma töö. Põhja ja tiibade kallal oli rooste hakkand oma tööd tegama. Mille tulemusena vajas auto hädasti kõvasti nühkimist ja keevitamist. Vanaisa istus umbes kuu pea iga vabaõhtu keevitada ja roostet nühkides kerelt. Vanaisa nokitsetud tundide ja selle kallal valatud higi kroonis kõmbitsetud masin. Järgmiseks ettevõtmiseks sai vanaisal Saab\'i kallal mootori vahetamine. Onu tõi vanaisale Saab 900 2 liitrise mootori, mis sai masinale ka pandud peale. Kuid segastel asjaoludel jäi masin uuesti seisma. läinud aasta kevadel vaatasin autot ja hakkas vaesekesest kahju. Ärinud auto endale, hakkas tegemine pihta. Esmalt sai hakatud nühkima uuesti tulevat roostet. Peale rooste nühkimist sai hakatud kruvime masinalt küljest erinevaid detaile, mis segasid karestamist ja värvimist. Küljest sai võetud stanged, krutitud maha käepidemed, peeglid, numbrid, tuled, esivõre jne. Ühesõnaga uuesti tegemine oli vaevaline ja aega nõudev protsess. Tegemise alla läks praktiliselt suvi seega 3 kuud. Tegemist oli piduriketastega, mida oli vaja töödelda treipingil.