17-07-2008, 01:37 AM
Mina laseks rattakoopa survepesuriga puhtaks. Paari päeva möödudes laseks uuesti. Huvitav on see, et peale survepesuriga pesemist hakkab põhi kooruma.
Palju lahtist tuleb juba pesuriga maha. Natuke käsitsi veel juurde aidata. Tähtis on, et lahtine rooste (seda sul jutu järgi pole) ja värv/pigi maha saaks. Saaber on liialt karm asi. Kruvika ots, nüri nuga, eebel on sellised riistad, mida mina olen kasutanud.
Puhastatud pinnale tõmbaks mingi ML (dinitrol, movil, ...) roostetõrje vedeliku peale. Paari päevase kuivamise järel pritsiks veel õhukese pigikihi kaitseks peale.
Aastas korra tuleks koobast hoolega uurida. Roostetäppidele pintsliga jälle ML segu peale. Viie aasta pärast ehk peab jälle kogu protseduuri kordama.
Kindlasti võib ka saabriga ja rellakaga kogu pinna haljaks lükata. Mässida happekruntide ja muude staffidega. Pisikene töötlemata jäänud kohakene, kusagil nurga taga, aga viib selle suure töö kvaliteedi ikkagi esimese näite tasemele. Parem kulutada siis see aeg aastate lõikes korduvtöötlusele ja lõpptulemus saab kindlasti parem.
Kemikaalide segamine ei anna kindlasti kahe hea asja "summakvaliteeti". Halvimal juhul nad lihtsalt kaotavad oma võimed ja järgi ei jää isegi ühe komponendi kavaliteeti. Mõtlesin siin movili ja pigi segamist. http://www.ladaklubi.ee/foorum/viewthrea...7#pid39459 Selles teemas vist ka segamise halb tulemus kirjas. Movili ja pigi puhul on juba loogiliselt näha segamise mõttetus. Pigi on ju lihtsalt movili soomuseks ette nähtud. Milleks siis soomust nõrgestada.
Palju lahtist tuleb juba pesuriga maha. Natuke käsitsi veel juurde aidata. Tähtis on, et lahtine rooste (seda sul jutu järgi pole) ja värv/pigi maha saaks. Saaber on liialt karm asi. Kruvika ots, nüri nuga, eebel on sellised riistad, mida mina olen kasutanud.
Puhastatud pinnale tõmbaks mingi ML (dinitrol, movil, ...) roostetõrje vedeliku peale. Paari päevase kuivamise järel pritsiks veel õhukese pigikihi kaitseks peale.
Aastas korra tuleks koobast hoolega uurida. Roostetäppidele pintsliga jälle ML segu peale. Viie aasta pärast ehk peab jälle kogu protseduuri kordama.
Kindlasti võib ka saabriga ja rellakaga kogu pinna haljaks lükata. Mässida happekruntide ja muude staffidega. Pisikene töötlemata jäänud kohakene, kusagil nurga taga, aga viib selle suure töö kvaliteedi ikkagi esimese näite tasemele. Parem kulutada siis see aeg aastate lõikes korduvtöötlusele ja lõpptulemus saab kindlasti parem.
Kemikaalide segamine ei anna kindlasti kahe hea asja "summakvaliteeti". Halvimal juhul nad lihtsalt kaotavad oma võimed ja järgi ei jää isegi ühe komponendi kavaliteeti. Mõtlesin siin movili ja pigi segamist. http://www.ladaklubi.ee/foorum/viewthrea...7#pid39459 Selles teemas vist ka segamise halb tulemus kirjas. Movili ja pigi puhul on juba loogiliselt näha segamise mõttetus. Pigi on ju lihtsalt movili soomuseks ette nähtud. Milleks siis soomust nõrgestada.