23-07-2008, 22:28 PM
Siin Kuusalu - siin Kuusalu!
Doonorbussi soetamine lõppes peale pikka kirjavahetust rootslastega ikkagi negatiivselt ja romulast tellitud jupid pole siiani kohale jõudnud ja ilmselt ei jõua ka kunagi. Probleem seisneb nimelt hariduse kasvus ja teabe levikus, kui kusagil leidub samasugune buss ja lihtsalt vedeleb, siis peale huvi tundmist hakkavad ka välismaa inimeste meeled tööle. Nimelt on sellisel bussil 10 tonni alumiiniumit, millest peaaegu pool on rahvakeeli tuuralumiinium.
Nüüdseks oleme teinud enesele selgeks, et tuleb hakkama saada ilma doonoriteta. Buss on vajalikus osas molekuleeritud ja jõutud tõdemusele, et kõik detailid kere katmikplekkide all, mis koosnesid ferrumist on meie lennuki küljest kadunud. Ainult alumiinium hoiab vormi. Õnneks on rauda kasutatud ainult esiosa juures, see tulebki teha kõik uus. (Pilte ei ole, sest pilte ei saa teha asjast, mida ei ole)Kõik tuuralumiiniumist kandekonstruktsioonid on ideaalses korrras ja näppimist ei vaja. Raam on väga heas korras ja tehnika samuti. Nii puhta häälega mootorit ei ole meie valla tagasihoidlikus bussigaraazis ühelgi uuel bussil. Seega tehnikat on vaja näppida minimaalselt, rohkem ilu huvides pisut puhastada ja värvida.
Lahti tuleb võtta kogu interjöör ja alustada praktiliselt nullist. Originaalne PVC põrandakate on kulunud, kuigi suuremate vigastusteta. Seinte "insulac" plaadid on kõik katki. Vineerist lagi on lõhutud ja pöögi spooniga kaetud kapid ja muud iludetailid on kahjustatud. Aga pole hullu, sest tolle ajastu täiesti autentseid Rootsi bussiehituse materjale müüakse Eesti Vabariigis ehitusmaterjalide poodides ka 2008. aastal. Isegi täpselt sama põrandakatte materjal seisab poes rullis ja pöögi spooniga varustab meid naaberettevõte www.baltispoon.ee - esialgsel hinnangul ei ole interjööris ühtegi detaili, mida Eestis ei oleks või ei saaks Kuusalu poodidest ja ettevõtetest soetada. Sellises riigis on meeldiv elada ja töötada.
Seoses ilusa ilmaga on buss veeretatud murule, nii on lihtsam suuremamahulisi töid teostada, meile on see ikka ennekõike hobi, mida on meeldiv harrastada ja kõige parem on tegeleda hobidega värskes õhus. Abiks on ka kaks hakkajat külapoissi ja töö lausa lendab käes. Samas tuleb tõdeda, et vanatehnikateemadel on tööandmine samaväärne töö tegemisega, ehk siis ajalist ega rahalist kasu teiste käsutamisest ei teki. Kõige suurem kasu seisneb selles, et asjad saavad tehtud ja teiste kamandamine sunnib ka ennast hommikul varem tõusma ja jobutamisest hoiduma.
Doonorbussi soetamine lõppes peale pikka kirjavahetust rootslastega ikkagi negatiivselt ja romulast tellitud jupid pole siiani kohale jõudnud ja ilmselt ei jõua ka kunagi. Probleem seisneb nimelt hariduse kasvus ja teabe levikus, kui kusagil leidub samasugune buss ja lihtsalt vedeleb, siis peale huvi tundmist hakkavad ka välismaa inimeste meeled tööle. Nimelt on sellisel bussil 10 tonni alumiiniumit, millest peaaegu pool on rahvakeeli tuuralumiinium.
Nüüdseks oleme teinud enesele selgeks, et tuleb hakkama saada ilma doonoriteta. Buss on vajalikus osas molekuleeritud ja jõutud tõdemusele, et kõik detailid kere katmikplekkide all, mis koosnesid ferrumist on meie lennuki küljest kadunud. Ainult alumiinium hoiab vormi. Õnneks on rauda kasutatud ainult esiosa juures, see tulebki teha kõik uus. (Pilte ei ole, sest pilte ei saa teha asjast, mida ei ole)Kõik tuuralumiiniumist kandekonstruktsioonid on ideaalses korrras ja näppimist ei vaja. Raam on väga heas korras ja tehnika samuti. Nii puhta häälega mootorit ei ole meie valla tagasihoidlikus bussigaraazis ühelgi uuel bussil. Seega tehnikat on vaja näppida minimaalselt, rohkem ilu huvides pisut puhastada ja värvida.
Lahti tuleb võtta kogu interjöör ja alustada praktiliselt nullist. Originaalne PVC põrandakate on kulunud, kuigi suuremate vigastusteta. Seinte "insulac" plaadid on kõik katki. Vineerist lagi on lõhutud ja pöögi spooniga kaetud kapid ja muud iludetailid on kahjustatud. Aga pole hullu, sest tolle ajastu täiesti autentseid Rootsi bussiehituse materjale müüakse Eesti Vabariigis ehitusmaterjalide poodides ka 2008. aastal. Isegi täpselt sama põrandakatte materjal seisab poes rullis ja pöögi spooniga varustab meid naaberettevõte www.baltispoon.ee - esialgsel hinnangul ei ole interjööris ühtegi detaili, mida Eestis ei oleks või ei saaks Kuusalu poodidest ja ettevõtetest soetada. Sellises riigis on meeldiv elada ja töötada.
Seoses ilusa ilmaga on buss veeretatud murule, nii on lihtsam suuremamahulisi töid teostada, meile on see ikka ennekõike hobi, mida on meeldiv harrastada ja kõige parem on tegeleda hobidega värskes õhus. Abiks on ka kaks hakkajat külapoissi ja töö lausa lendab käes. Samas tuleb tõdeda, et vanatehnikateemadel on tööandmine samaväärne töö tegemisega, ehk siis ajalist ega rahalist kasu teiste käsutamisest ei teki. Kõige suurem kasu seisneb selles, et asjad saavad tehtud ja teiste kamandamine sunnib ka ennast hommikul varem tõusma ja jobutamisest hoiduma.
Tõnu Piibur
5116265