28-08-2008, 17:59 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 28-08-2008, 18:13 PM ja muutjaks oli Jesper.)
Need asjad ei ole päris nii lihtsad nagu karlarnold tahab väita:
- Statsionaarne seade võib ajalises mõttes osutuda pudelikaelaks, selleks et seadme juures ei tekiks ummikut, peab tagama et autosid ei tule juurde kiiremini kui neid tühjaks õnnestub laadida. Viljaveo puhul on seda raske tagada, sest põllud võivad asuda eri kaugustel, seega tuleb arvestada seadme läbilaskevõime teatava varuga, mis lisab kulusid.
- Statsionaarse seadme tõrge paneb kogu tegevuse seisma - viljaveo puhul teatava viitega kuni kombainini välja. Tuleb arvestada seadme tõrke keskmise tõenäosuse, keskmise remondiaja ning seisva ahela poolt ajaühikus genereeritava kahjumi piirväärtusega võimalikest halvima stsenaariumi korral. Väike seade võib olla sama ebatöökindel, aga kuna mõne seadme korraga rivist välja langemine ei põhjusta kogu ahela seiskumist, ei teki juhuseid kus näiteks viljakoristust ei jõuta enne vihma saabumist üldse tehtud. Kahjum rikete tõttu on lähedane seadme töökindlusele ning ei kõigu väga palju.
- Statsionaarse seadme ostu ja paigalduse kulu skaleerub suurte hüpetega - seda paigaldades pead sa olema väga kindel oma kaubavoo suuruses üle piisavalt pika aja, et mitte olla mõne aja pärast olukorras kus oleks vaja näiteks 1,2 korda suuremat läbilaskevõimet, aga kuna see tähendab et teine seade hakkab toimima kõigest 20% koormusega, ei tasu selline liigutus ära. Väiksed seadmed on paindlikumad, kui on vaja mahtu tõsta 20%, siis ostad 20 autot juurde, kui vaja langetada 20%, siis müüd 20 autot maha.
Peale selle toimib näide 100 auto ja 1 kallutaja kohta ainult siis, kui kauba lähtepunkt asub poole päevatee kaugusel. 8 tunni pikkuse päeva ja 5 minutit kestva kallutusoperatsiooni puhul jõuabki umbes 100 kallutust teha. Eeldab jällegi ideaalset vedude logistikat, ei tohi olla järjekorda ega autovaba aega. Kui lähtepunkt on lähemal, siis on autosid vaja vähem, sest üks auto jõuab mitu ringi teha. Lisaks on see suhteliselt meelevaldne eeltingimus, et kaks kallutavat kasti maksavad sama palju kui üks autokallutaja, viimane on oluliselt keerukam ja masstootmises mitte olev seade.
- Statsionaarne seade võib ajalises mõttes osutuda pudelikaelaks, selleks et seadme juures ei tekiks ummikut, peab tagama et autosid ei tule juurde kiiremini kui neid tühjaks õnnestub laadida. Viljaveo puhul on seda raske tagada, sest põllud võivad asuda eri kaugustel, seega tuleb arvestada seadme läbilaskevõime teatava varuga, mis lisab kulusid.
- Statsionaarse seadme tõrge paneb kogu tegevuse seisma - viljaveo puhul teatava viitega kuni kombainini välja. Tuleb arvestada seadme tõrke keskmise tõenäosuse, keskmise remondiaja ning seisva ahela poolt ajaühikus genereeritava kahjumi piirväärtusega võimalikest halvima stsenaariumi korral. Väike seade võib olla sama ebatöökindel, aga kuna mõne seadme korraga rivist välja langemine ei põhjusta kogu ahela seiskumist, ei teki juhuseid kus näiteks viljakoristust ei jõuta enne vihma saabumist üldse tehtud. Kahjum rikete tõttu on lähedane seadme töökindlusele ning ei kõigu väga palju.
- Statsionaarse seadme ostu ja paigalduse kulu skaleerub suurte hüpetega - seda paigaldades pead sa olema väga kindel oma kaubavoo suuruses üle piisavalt pika aja, et mitte olla mõne aja pärast olukorras kus oleks vaja näiteks 1,2 korda suuremat läbilaskevõimet, aga kuna see tähendab et teine seade hakkab toimima kõigest 20% koormusega, ei tasu selline liigutus ära. Väiksed seadmed on paindlikumad, kui on vaja mahtu tõsta 20%, siis ostad 20 autot juurde, kui vaja langetada 20%, siis müüd 20 autot maha.
Peale selle toimib näide 100 auto ja 1 kallutaja kohta ainult siis, kui kauba lähtepunkt asub poole päevatee kaugusel. 8 tunni pikkuse päeva ja 5 minutit kestva kallutusoperatsiooni puhul jõuabki umbes 100 kallutust teha. Eeldab jällegi ideaalset vedude logistikat, ei tohi olla järjekorda ega autovaba aega. Kui lähtepunkt on lähemal, siis on autosid vaja vähem, sest üks auto jõuab mitu ringi teha. Lisaks on see suhteliselt meelevaldne eeltingimus, et kaks kallutavat kasti maksavad sama palju kui üks autokallutaja, viimane on oluliselt keerukam ja masstootmises mitte olev seade.