[unimüts]

Ehk ma eksin, kuid tundub siiani, et kui hind oleks veel odavam, siis sel juhul "sulanduksid" paremad värvijad "halli massi" ja neil oleks tööd kuhjaga. St kui raha ei küsitaks veetaks kohale "vanu saane" mida vaid "üle pinseldada" tahetakse. A'la stiilis roostele kohe uus värv selga.

Minu point on selles, et see kes enda töö eest raha korralikult küsib soovib enamjaolt ka head kvaliteetset lõpptulemust näha oma töös. Enamjaolt neid värvijaid ei ole palju kes viidaksid piisavalt aega ja näeksid vaeva et lõpptulemus ka hea tuleks. (samas on ka vastupidi)
Siinjuures tuleb ka mainida, et enamjaolt vanemad värvijad on "ära kadunud" neil enam see töö ei motiveeri. Seetõttu olen ise leidnud, et parem otsida mõni elukutseline tegija, kes seda juba "hobikorras teeb".
Teisalt käiakse palju värvijatele pinda. Las mees nokitseb kuu aega selle kere kallal, lõpptulemus on ikkagi parem kui mõnel kes "norskab" kõrval või teeb "homseks".

Samas tuleb mainida, et eestlane on nii kitsi rahakotti enamjaolt avama, et ajab lausa naerma. Aetakse taga igat viimast senti, et vaid kust odavamalt saab. St ei väärtustata teiste tööd, samas enda teenitud "raha" on püha. Teisalt tõesti võttes heaks palgaks endal 100eeki tund ja teisele maksta 400eeki tund on veidi nadi. Hakatakse mõtlema, et mida kuradit ta 4 korda paremat tahab - põhjuseid endale mitte väljatuues.