08-10-2008, 13:56 PM
unimüts Kirjutas:... kes enda töö eest raha korralikult küsib soovib enamjaolt ka head kvaliteetset lõpptulemust näha oma töös. Enamjaolt neid värvijaid ei ole palju kes viidaksid piisavalt aega ja näeksid vaeva et lõpptulemus ka hea tuleks.
[...]
... tuleb mainida, et eestlane on nii kitsi rahakotti enamjaolt avama, et ajab lausa naerma. Aetakse taga igat viimast senti, et vaid kust odavamalt saab. St ei väärtustata teiste tööd, samas enda teenitud "raha" on püha.
Minumeelest on värvimise juures kaks valikut. Kas omada raha ja soovi seda välja käia või teha ise ja kulutada meeletult aega.
On ju ühe vanaauto värvimistöö juures välisvärvi pealevuhistamine vaid ülimurdosa tööst, enamik "mahvi" läheb eeltöö peale. Ehk siis krunt, pahtel, lihv, pahtel, lihv... Ja seda võrdlemisi nüri tööd on paganama palju.
Samas... ei ole eeltöö nii veakriitiline kui välisvärvi panek. Ehk kui välisvärv tõmbab "kananahka" või hakkab jooksma, on asi tervikuina tuksis ja nõuab kõik uuesti tegemist, kui aga eeltööl läheb mingi koht kihva, on asi lokaalselt parandatav. Lihvisid kusagile lohu või vao sisse - pane aga uuesti pahtlit peale ja lihvi uuesti, kuid reeglina ainult seda kohtas ja/või ümbrust. Lihvisid ettevaatamatult läbi krundi halja metallini - ega's muud, kui laik uut krunti peale ja jällegi lokaalne töö. Ning krundi/pritspahtli jaoks ei ole vaja ka nii head püstolit ja oskusi kui välisvärvi jaoks.
Tegelikult ei meeldi mulle see pahtliga jahmerdamine mitte üks raas, aga vanasõidukite juures kõike ju metallliga/plekiga lihtsalt ei tee. Mingid lainetused-konarused jäävad ikka, mille tasandamiseks ikka pahtlit vaja.
Valdo
Eesti Jalgrattamuuseumi looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 185 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, oleme avatud K,N,R,L,P 11-18