25-11-2008, 18:35 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 25-11-2008, 18:52 PM ja muutjaks oli valdo.)
jurkman Kirjutas:http://www.tqhq.ee/dir.php?id=62
Juhul kui veermik korras ja originaalveljed, siis 1 cm ei hakka küll mingi nipiga kuhugi vastu käima, tehas garanteerib alati teatava varu. Kui suuremad numbrid, siis tuleb vajadusel uued veljed panna, peab ET ja velje laiusega arvestama.
Minul näiteks olid kunagi Fierol 245 mm laiune rehv all originaali 195 vastu, oli vastavalt valitud velg ja ei käinud vastu.
Ära nii julgelt selliseid asju väida. Mõjutavad paljud erinevad tegurid:
a) Logarite/porilappide olemasolu. Kuival ja soojal lõunamaal ehitet/projekteerit autol ei pruugi need olla tehasevarustuses, kuid siin kasutamiseks on sageli nad siiski külge pandud, kas või näiteks esinduse poolt, et soolateedel sõites mitte tiibu/lonþeroone rooste poolt üsna ruttu läbi järada lasta. Tavalisim ongi, et rehv hakkab käima vastu logarit või porilapi serva.
b) Vedrude/amortide jäikus jm parameetrid - pehme nn "õõtsuva" vedrutusega võib auklisel teel vastu käia korraks. Näiteks praegu tormijärgselt, kus enamik teid on tohutud "kuumaastikud", kust päris 10-15 km/h ka läbi venida ei taha...
c) Kas tihti koormatakse autot täislastis - nt pagasiruumis 500 kg kartuleid, tsementi, telliskive või salongis nt viis minuguguses soliidses kaalus (120 kg) härrasmeest ja kas sellise lastiga sõidetakse halbu teid.
d) Konkreetse automargi vedrustuse geomeetria eripära.
Valdo
Eesti Jalgrattamuuseumi looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 185 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, kuni 18. maini 2025 oleme avatud eelneval kokkuleppel