[Basilio]

Kaskadöörid 1

Suurem osa TREV-i igapäevatööst oli seotud autode ja muu liikurtehnikaga. Nii ei saa kuidagi mööda minna nende juhtidest. Oli vanu ja muidu rahulikke mehi, kes masinaid hoidsid, aga oli ka praeguses mõistes rullnokki, kes oma päevinäinud masinatest viimast välja võtsid.
Üks säravaid isiksusi oli J. Hiljuti sõjaväest tulnud hirmus möllumees. Tema sõitis oma ZIL töökojaga Þigulidega võidu. Kui vanad mehed tulid töökotta remonti siis, kui auto enam käima ei läinud, siis tema tuli iga kord kui mõni 08 või 09 temast mööda sai. Tavaline kruiisimise kiirus oli 110. Ise nägin, kui temaga korra kaasa sõitsin. Rohkem ei tahtnud sõita. Mõtlesin sellele, mis saab kui see kuut täie lauluga puusse lendab. Taga kuudis olid gaasikeevituse balloonid, bensiiniga elektrigenekas ja muud huvitavat, mis oleks tulekahju puhul kõvasti pauku teinud.
Pidurisüsteemi ta eriti putitada ei viitsinud. Kui auto seisma jäi, susises suruõhk igalt poolt välja. Uuesti sõitu minnes ei viitsinud ta ka oodata, kuni kompressor rõhu uuesti üles saab, vaid astus gaasilapatsi kohe põrandasse. Praegused veoautod ei saa enne paigast, kui õhk üleval, samuti oli KAMAZil see süsteem peal, aga ZILiga sai kõike teha! Ükskord uljalt startides avastas J, et ei pööra enne töökoja seina välja. Õhku pidurites ka veel ei olnud ja nii ta sinna täiega sisse lajatas. Oli väga õnnetu ja vahetas poritiibu. Veidi aega hoidis madalat profiili, aga siis lõi dþigiti veri jälle välja. Oli vaja õlle või viina järele minna, endal ka mingi kogus juba sees. Ehitajate teel lendas ZIL salapärasel põhjusel kõige sirgemal kohal äkki nagu pääsuke üle suure laia magistraalkraavi põllule ja vajus külili. Imelikul kombel läksid katki ainult furgooni ülaserva olnud paar pisikest akent. Auto kättesaamisega oli raskem. K-700 tiris teda tee peale tagasi nii, et hirmsad kraavid olid taga. Peale seda kutti vist enam rooli ei lastud. Hiljem oli kuulda, kuidas ta ühes ehituspoes ametis olles elevust tekitas. J oli nimelt kusagilt süüfilise hankinud ja tänu temale pandi pool ettevõtte personali karantiini, sest kasutati ühist WC-d. Võib arvata, kui populaarseks ta seetõttu sai! Viimane suurem ülesastumine oli, kui firma boss sõitis autoga mööda Papiniidu tänavat ja nägi J-i akutõstukiga nagu admirali mööda tee telgjoont vastu kimamas. Töö juures oli joomaks läinud ja viina tuli puudus... Seepeale sai ta hundipassi. Viimane info J-i kohta on kurvavõitu. Kohalikus lehes kuulutati teadmata kadunuks. Võimalik et uljaspea leidis lõpuks kusagil oma otsa...