[oxygen]

Mina olen asjast nii aru saanud, et vanasti ehitati autosid nii, et iga mats pidi sellel ise elu sees hoidma ja kui enam endal pea ei jaganud, siis tuli mängi keegi mehaanik. Praegu aga käib asi nii, et omanik ostab auto ja sellega kaasa terve hunniku orjastavaid pabereid mis ei luba omanikul ise isegi mitte lambipirni vahetada. Miski läheb untsu, lähed esindusse. Onu teeb kastis krõpsti ja esitab lahkuses särava näoga kolmekohalise numbriga arve. Kui aga omanik, va loll, otsustab siiski "koonerdada" ja pirni ise ära vahetada, siis katkeb garantii ja kui miskit tõsist peaks juhtuma, siis võta aga taskust tengelpung ja maksa kõik oma taskust kinni. Ja sellest autotööstus elatubki.

Ja üks asi on ju veel. See kõik on absoluutselt hea asi, et kaasaegsed autod on hüperturvalised. Kümmesada turvapatja mis kõik kurat teab kust välja kargavad, pedaalid mis küljest kukuvad, rääkimata kokkupõrke energiat neelavast deformatsioonist. Reisijatel on suurem tõenäosus eluga pääseda. Aga auto läheb juba näiteks peale üsna tühist kokkupuudet aiapostiga mahakandmisele, sest taastada ei ole seda enam majanduslikult mõtet. Kõik me ju teame kui palju maksab ühe kaasaegse esitule vahetus. Siis ostab omanik uue auto. Vahet ei ole kas kindlustuse või oma rahadega, sest jõuab see ikka ühte kohta. Vabandan kui asi nüüd teemast mööda läks.