[stihl]

Mina olen meie tingimustes logarite poolt, kui on pikalt maanteesõitu.

Unustasin pealkirja lisada, et minu jutt käib põhiliselt ikka hobiautode kohta...nende, mida vahel harva garaaþist välja aetakse.
Põhiliselt suvel ja äärmusena ka talvel (P.Veski, krt, on selles tavaliselt süüdi... ) Nende kohta, mida reeglina on ise ehitatud, seega sa täpselt tead, mitu kihti krunti/värvi/keremastiksit/korrosioonitõrjet seal tiiva all on.

Igapäevasõidukitest (reeglina ikka kaasaegsed) , millega maanteel pikki otsi nühitakse ja talvel soolas ujutatakse, on mul suht savi...
Nad viivad turvaliselt punktist a punkti b ja ei enamat. Kui rooste hakkab välja paistma, siis kas viiakse garantiivärvimisse või müüakse maha ja ostetakse järgmine, mis ei roosteta....
Äärmisel juhul mõned väiksemad roostetõrje/värvitööd.


Mis aga puutub korrosioonitõrjesse, siis see on hoopis omaette ja pikem teema, mida ma käsitleks hoopis omaette edaspidi...