31-05-2009, 01:39 AM
(Seda postitust muudeti viimati: 31-05-2009, 01:43 AM ja muutjaks oli Janka.)
Aasta eest mängis juhus kätte võimaluse juba ei-tea-mitmendat korda võtta üksipulgi lahti, remontida ja taas kokku laduda Keto-150 tüüpi lõikepea ning seekord tegin siis ka mõned pildiklõpsud.
Tegemist oli tellimustööga, eesmärk saada pea, mis oleks "odavast vanast rasvast", aga kvaliteet enam-vähem uue sarnane.
Omaette põnev ja huvitav kuid väga aeganõudev tegevus.
Pool päeva lammutamist, siis nägi pilt välja selline nagu tööpea oleks lennukilt alla kukkunud:
Seejärel leotasin päevakese riideid ja iseennast ning tegin "pipi näo" pähe ehk käisin survepesuri ja vastava ainega üle kõik agregaadid. Asjad oli tarvis piinlikult klantsida, et iga idanev mõranatuke oleks paremini näha.
Kogu raudmaterjali osa sai seejärel üksipulgi, lausa sentimeetrihaaval läbi uuritud.
Kõik mõrased kohad faasi käiatud ja uuesti keevituse teel täidetud.
Põhiraam läks vahetusse - ei kõlvanud enam millekski ja vedeleb siiamaani, sest metalli kokkuostuhinnad on kah langenud .
Pildil ringiga ümbritsetud vana:
Uus raam sai kasutatud, kuid korralikum kui endine. Sama lugu juhtus saekojaga - vana oli hullult puruks, korduvalt keevitatud, kõver ja üldse õhemast materjalist, kui seinaäärest leitud kasutatud asjandus.
Silindritele uued tihendid, silmadesse uued puksid.
Vigased silindrisääred uute vastu vahetatud.
Hoobadele uued puksid.
Täielikult uus tapiring.
Hüdromootoritele (4tk) uued tihendikomplektid.
Mitukümmend meetrit uusi voolikuid, natuke vähem kulus "traati" uue elektrijuhtmestiku ja signaalikaablite peale.
Veolintidele uued puksid ja rullid. (Sarnaneb tööle, mis tuleb teha kui hakata rullpuksketti remontima. "Hea" töö! ) Võib-olla läks alla üks uus lint, ei mäleta enam .
Loomulikult läksid väljavahetusse kõik mutrid-poldid, sest aeg oli teinud vanadega juba oma töö. Vibratsioon ja töömeeste oskamatus või lohakus mutrivõtmetega ringi käia lubas päris paljudel kinnitusvahenditel ülemääraseid kulumisjälgi leida.
Kuu aega oleks olnud tihedat tööd, vahel ka varuosade ootamist ja tulemus lõpuks siis säärane:
Tegelikult kulus aega rohkem, sest ei olnud vahepeal mitu nädalat asja juureski mitte.
Tõsi, värvimisele ei hakanud kah erilist rõhku ja kvaliteeti panema, sest nagunii on see üks hetkerõõm, ülearune kuluartikkel ja tänamatu töö - varsti on okstega kõik haljaks hõõrutud.
Kokkuvõttes - täielik remont, et saaks jälle aastakese muretult tööd teha, siis algab masinaomanikul kõik otsast peale.... .
Mitte et peaks nüüd uuesti sama mahuka operatsiooni tegema, aga puksid vajavad uuendamist, siit-sealt keevitada, siis ei lähe järg käest ning kulutused on kokkuvõttes väiksemad .
Tegemist oli tellimustööga, eesmärk saada pea, mis oleks "odavast vanast rasvast", aga kvaliteet enam-vähem uue sarnane.
Omaette põnev ja huvitav kuid väga aeganõudev tegevus.
Pool päeva lammutamist, siis nägi pilt välja selline nagu tööpea oleks lennukilt alla kukkunud:
Seejärel leotasin päevakese riideid ja iseennast ning tegin "pipi näo" pähe ehk käisin survepesuri ja vastava ainega üle kõik agregaadid. Asjad oli tarvis piinlikult klantsida, et iga idanev mõranatuke oleks paremini näha.
Kogu raudmaterjali osa sai seejärel üksipulgi, lausa sentimeetrihaaval läbi uuritud.
Kõik mõrased kohad faasi käiatud ja uuesti keevituse teel täidetud.
Põhiraam läks vahetusse - ei kõlvanud enam millekski ja vedeleb siiamaani, sest metalli kokkuostuhinnad on kah langenud .
Pildil ringiga ümbritsetud vana:
Uus raam sai kasutatud, kuid korralikum kui endine. Sama lugu juhtus saekojaga - vana oli hullult puruks, korduvalt keevitatud, kõver ja üldse õhemast materjalist, kui seinaäärest leitud kasutatud asjandus.
Silindritele uued tihendid, silmadesse uued puksid.
Vigased silindrisääred uute vastu vahetatud.
Hoobadele uued puksid.
Täielikult uus tapiring.
Hüdromootoritele (4tk) uued tihendikomplektid.
Mitukümmend meetrit uusi voolikuid, natuke vähem kulus "traati" uue elektrijuhtmestiku ja signaalikaablite peale.
Veolintidele uued puksid ja rullid. (Sarnaneb tööle, mis tuleb teha kui hakata rullpuksketti remontima. "Hea" töö! ) Võib-olla läks alla üks uus lint, ei mäleta enam .
Loomulikult läksid väljavahetusse kõik mutrid-poldid, sest aeg oli teinud vanadega juba oma töö. Vibratsioon ja töömeeste oskamatus või lohakus mutrivõtmetega ringi käia lubas päris paljudel kinnitusvahenditel ülemääraseid kulumisjälgi leida.
Kuu aega oleks olnud tihedat tööd, vahel ka varuosade ootamist ja tulemus lõpuks siis säärane:
Tegelikult kulus aega rohkem, sest ei olnud vahepeal mitu nädalat asja juureski mitte.
Tõsi, värvimisele ei hakanud kah erilist rõhku ja kvaliteeti panema, sest nagunii on see üks hetkerõõm, ülearune kuluartikkel ja tänamatu töö - varsti on okstega kõik haljaks hõõrutud.
Kokkuvõttes - täielik remont, et saaks jälle aastakese muretult tööd teha, siis algab masinaomanikul kõik otsast peale.... .
Mitte et peaks nüüd uuesti sama mahuka operatsiooni tegema, aga puksid vajavad uuendamist, siit-sealt keevitada, siis ei lähe järg käest ning kulutused on kokkuvõttes väiksemad .