04-06-2009, 09:48 AM
Oskan vastata nii - ega sa väga valel teel ei saagi olla, sest rida tehnilisi lahendusi aga ka teatud disaini-elemendid on kõigil 40-te lõpu v 50-te algusel tootmisliinile jõudnud masinatel samad. Või väga sarnased. Seega ilmselt oli sestap ka nende eksport lihtsam, sh ka Ameerika mandrile, kuna käsitlus sellest, milline üks esindusauto välja nägema peab, oli küllalt sarnane. Tõsi, tootmis- ja seega ka ekspordinumbrid olid kaunis piiratud, tegu polnud laiatarbekaubaga.
Mul on arusaam, et ajastu disainimood oligi selline ümaravormne ja kroomitud ehisdetailide rikas, ja samuti polnud tookordne tootmine mõeldud silmipimestavalt rikkaliku mootorite- jm modifikatsioonide-valiku loomiseks klientidele vaid ikka rahvamajanduse eluliste huvide jaoks (eriti sõja lõpuks oma oma normaalmajanduse praktiliselt hävitanud NL-s). Ja muidugi olid Vene konstruktorid väga hästi kursis Ameerika analoogidega, seda nii Fordi tehase abil loodud veoautode tootmise tõttu, kui ka terve II ilmasõja vältel kogunud teadmiste tõttu Ameerikast saabunud erinevate transpordivahendite kasutamisest ja just veoautode remondist. G-12, vaatamata oma välimusele ning salongile on ju suuresti veoauto
Sellel teemal otsi netist üles näit Aleksander Novikovi artikkel 'Tshuzaja kolesa' (Võõrad rattad), mis ilmus 2005.a. märtsikuu Avtopilot'i nimelises ajakirjas (nr 3). Kuivõrd need tema väited puhtast kopeerimisest täiesti paika peavad, oskavad vast staazikamad foorumlased kommenteerida
(vt näit avtopilot.kommersant.ru veebilehte).
Kui tahta aga täpsemalt mõista millisel määral siiski tookordses Gorkis, nüüd jälle oma vana nimega Väikses Novgorodis (Nizhni Novgorodis) tegelikult loodi uusi lahendusi ja töötas hiljem väga selgelt terve koolkond andekaid insenere ja konstruktoreid (mitte kopeerijaid), siis võin soovitada 2004.a. Autotööstuse nimelises ajakirjas avaldatud (nr 6) artiklit. Autoriks on hr Kudrjavtsev ja pealkiri Avtomobili Niznegorodskoi konstruktorskoi shkolõ. Minu arust on see väga hästi kokku pandud.
Lõpuks, kui huvitab konkreetne G-12 projekteerimis- ja katsetamisprotsess ning sellega kaasnenud tehnilise mõtte ja tootmisvahendite areng, siis selleks ma pean natuke oma riiulil otsima. Kiireks vastuseks võid aga sissejuhatuseks külastada GAZ-tehase veebilehte, v uurida tolleaegse peakonstruktori A.Lipgarti kohta avaldatud. Vene keeles on kindlati huvitavt lugemist näit All-Gaz nimelises foorumis. A tervikuna just sellel teemal peaks ka meie oma allikates ning eesti keeles olema piisavalt materjali. Uue loomine on ju alati huvitav!
Anna aga tuld
k
Mul on arusaam, et ajastu disainimood oligi selline ümaravormne ja kroomitud ehisdetailide rikas, ja samuti polnud tookordne tootmine mõeldud silmipimestavalt rikkaliku mootorite- jm modifikatsioonide-valiku loomiseks klientidele vaid ikka rahvamajanduse eluliste huvide jaoks (eriti sõja lõpuks oma oma normaalmajanduse praktiliselt hävitanud NL-s). Ja muidugi olid Vene konstruktorid väga hästi kursis Ameerika analoogidega, seda nii Fordi tehase abil loodud veoautode tootmise tõttu, kui ka terve II ilmasõja vältel kogunud teadmiste tõttu Ameerikast saabunud erinevate transpordivahendite kasutamisest ja just veoautode remondist. G-12, vaatamata oma välimusele ning salongile on ju suuresti veoauto
Sellel teemal otsi netist üles näit Aleksander Novikovi artikkel 'Tshuzaja kolesa' (Võõrad rattad), mis ilmus 2005.a. märtsikuu Avtopilot'i nimelises ajakirjas (nr 3). Kuivõrd need tema väited puhtast kopeerimisest täiesti paika peavad, oskavad vast staazikamad foorumlased kommenteerida
(vt näit avtopilot.kommersant.ru veebilehte).
Kui tahta aga täpsemalt mõista millisel määral siiski tookordses Gorkis, nüüd jälle oma vana nimega Väikses Novgorodis (Nizhni Novgorodis) tegelikult loodi uusi lahendusi ja töötas hiljem väga selgelt terve koolkond andekaid insenere ja konstruktoreid (mitte kopeerijaid), siis võin soovitada 2004.a. Autotööstuse nimelises ajakirjas avaldatud (nr 6) artiklit. Autoriks on hr Kudrjavtsev ja pealkiri Avtomobili Niznegorodskoi konstruktorskoi shkolõ. Minu arust on see väga hästi kokku pandud.
Lõpuks, kui huvitab konkreetne G-12 projekteerimis- ja katsetamisprotsess ning sellega kaasnenud tehnilise mõtte ja tootmisvahendite areng, siis selleks ma pean natuke oma riiulil otsima. Kiireks vastuseks võid aga sissejuhatuseks külastada GAZ-tehase veebilehte, v uurida tolleaegse peakonstruktori A.Lipgarti kohta avaldatud. Vene keeles on kindlati huvitavt lugemist näit All-Gaz nimelises foorumis. A tervikuna just sellel teemal peaks ka meie oma allikates ning eesti keeles olema piisavalt materjali. Uue loomine on ju alati huvitav!
Anna aga tuld
k
(03-06-2009, 19:32 PM)Maz500 Kirjutas: Üsna põnev materjal ja faktid, mulle ausalt meenutab ZIM millegi pärast alati kui selle fotot näen Buick Roadmasterit! Ei taha siin ZIM omanike ja huvilisi vihastada sellist võrdlust tuues, kuid teatud sarnasus on mingil määral olemas!
Samas teema autorile kas on ka informatsiooni, ZIM loomisest ja kas neid võidi ka Ameerika maale eksportida?