29-06-2009, 19:59 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 29-06-2009, 20:12 PM ja muutjaks oli Martti.)
Loome hüpoteetilise pretsedendi.
Mul on vaba raha ja huvi vanabusside vastu, eriti LAZ Turisti vastu. Tänan õnne et see LAZ Eesti oma "metsiku lääne" avarustes just praegu välja tuli. Taastamiseks näen ette miljon Eesti krooni, mille võtan paari aasta jooksul taskust. Enne taastamist astun läbi Kultuurkapitalist ja taotlen ajaloolise bussi(väidetavalt ainuke Eestis) taastamiseks rahalist tuge. Vastus on negatiivne(oletuslikult). Aga taastamistöö võib siiski oma rahakoti pealt alata. Valmimise ajaks plaanin 2013 aastat. Selleks ajaks on buss taastatud viimse kruvini ideaalseks, sest korraliku taastamise korral sente ei loeta ju!!
Naudin bussi täielrinnal paari suve jooksul, siiski hakkab kripeldama, et võiks midagi muud ka teha, vahet pole, kas selleks hetkeks on vaja osta maja või mõni teine huvitav sõiduk. Mõeldud-tehtud, panen kuulutuse Auto-moto foorumisse, auto24 ja Kuldsesse börsi, hinnaga miljon Eesti krooni, sest eesmärk on oma raha tagasi saada(ei oota siia vastust, et oma raha ei näe niikuinii), mitte kasumit teenida. Ootan kuu, kaks ja neljandagi, huvi tunnevad ainult "turistid" kes tahavad pilti teha...
Kuna rahapuuduses ei ole mõistlik müüa Eestisse, sest siin ei ole kedagi kes osta suudaks-tahaks, huvi tuntakse kindlasti.
Jääbki üle suunata kuulutus Eestis välja poole, et otsida bussile vääriline kosilane, kes sente lugema ja hinnas tingima ei hakka(ei pruugi leida, aga kes teab). Oletame, et leian sellise ostja, sel hetkel astub mängu riik, kes rõhub sellele seadusele 78SE-2, lugeda saab veel siit ja siit, kuna buss on selleks ajaks juba 52 aastat vana(selliseid busse(LAZ 697E Turist) toodeti 1963-1970, oletame et tegemist 1963 aasta bussiga) ja välja müügiks on vaja eriluba. Vastus on negatiivne(oletuslik).
Siis kas Kultuurkapitalist raha taotlemisel "itsitati pihku" ja omavahel räägiti: "vaata "idikat", hakkab oma raha eest sellist roostest taastama"? Aga võib-olla on "idikas" piisavalt tark et "pihku itsitajad" juriidiliselt "üle lasta"?
Ja üldse, millise õigusega tuleb keegi(riik) mulle ütlema kuidas, kuhu ja millistel tingimustel oma vara realiseerin, kui siin riigis ostetakse võib-olla poole hinnaga, kas sellisel juhul olen endale poole milliga "tasku si...nud" ja doteerinud riiki, kes ise mite sentigi ei kulutanud? Sest juhul kui esialgne toetuse taotlus oleks olnud pool hinnast, siis oleks riik saanud konkreetse bussi endale, ostes minu 50% osaluse poole milliga ära, ja mina oma kuludega nulli. Mõlemad osapooled oleks ju rahul, mina, kes sai nautida bussisõitu ja riik, kes leidis "lolli" et buss saaks taastatud.
Kas riigi jaoks muutub asi väärtuslikuks sellest hetkest, kui seda tahetakse müüa riigist välja, sest tundub et nii kaua kui see LAZ seisab ja roostetab maja taga, võib iga vanaraua vedaja selle ära osta ja tükkideks lõigata. Oigeid kuuleb ainult interneti vahendusel, sest riigi silmis pole seda bussi ju olemas?
Konkreetne 78SE II käib ju KULTUURIVÄÄRTUSTE VÄLJAVEO, EKSPORDI JA SISSEVEO kohta, ehk kuskil pole kirjas, et oma raha eest taastatud bussi ei võiks juriidiliselt(või ka reaalselt) utiliseerida ja seejärel ARK-i registrist kustutada, vot sel hetkel ongi suur ajalugu riigi silma alt kadunud ja omanikul vaba voli teha oma varaga mida heaks arvab.
Minu jaoks oleks 78SE II olnud mõistlik ja mõistetav juhul, kui seal oleks määratud ostueesõigus Eesti vanatehnikamuusemile(riigile)(aga just muusem ongi see, mis puudu on), tõestatud taastamiskulutuse põhjal(ehk taastaja ei maksa riigile peal, vaid kaup on aus), mitte aga väljaveo keeld ja bürokraatia kadalipp.
See seadus tundub üldse selline uppuva laeva kopsikuga päästmine, et võita sekundisajandike, sest ajal kui vanaraua kogumispunktidesse liikusid tehasekorras ja ilusa kroomiga ümmargused mossed(402-407), komplektsed TA-leivaautod ja isegi vähemalt üks ratastel Estonia vormel. Karjusid meie "suured juhid ja õpetajad":"Eesti viie rikkama Euroopa riigi hulka". Kas rikkus tuli meie õuele? Jah, mõneks aastaks 2005-2007, ometi ei suudetud isegi sel ajal tehnikamuuseumit valmis ehitada, kuigi raha voolas ojadena, tööpuuduse ja kuritegevuse % madal.
Ega praegu tegelikult ei ole masu ega majanduskriis, praegu on lihtsalt aeg, mil peeglisse vaadates peegeldab sealt see, kui rikkad-vaesed me tegelikult oleme... Vaatavad võrdselt riik ja kodanik... Sest ega odavatele laenudele ja tarbimisele ülesehitatud majandus ei saagi muud anda, kui suure mulli, mis varem või hiljem katki läheb. Tõehetk?
Selle LAZ-i taastamise suhtes olen nõus Aspelundiga. Kindlasti väärib see buss taastamist, iseasi kas Eestis selle taastamise hind on kellegile vastuvõetav?
Mul on vaba raha ja huvi vanabusside vastu, eriti LAZ Turisti vastu. Tänan õnne et see LAZ Eesti oma "metsiku lääne" avarustes just praegu välja tuli. Taastamiseks näen ette miljon Eesti krooni, mille võtan paari aasta jooksul taskust. Enne taastamist astun läbi Kultuurkapitalist ja taotlen ajaloolise bussi(väidetavalt ainuke Eestis) taastamiseks rahalist tuge. Vastus on negatiivne(oletuslikult). Aga taastamistöö võib siiski oma rahakoti pealt alata. Valmimise ajaks plaanin 2013 aastat. Selleks ajaks on buss taastatud viimse kruvini ideaalseks, sest korraliku taastamise korral sente ei loeta ju!!
Naudin bussi täielrinnal paari suve jooksul, siiski hakkab kripeldama, et võiks midagi muud ka teha, vahet pole, kas selleks hetkeks on vaja osta maja või mõni teine huvitav sõiduk. Mõeldud-tehtud, panen kuulutuse Auto-moto foorumisse, auto24 ja Kuldsesse börsi, hinnaga miljon Eesti krooni, sest eesmärk on oma raha tagasi saada(ei oota siia vastust, et oma raha ei näe niikuinii), mitte kasumit teenida. Ootan kuu, kaks ja neljandagi, huvi tunnevad ainult "turistid" kes tahavad pilti teha...
Kuna rahapuuduses ei ole mõistlik müüa Eestisse, sest siin ei ole kedagi kes osta suudaks-tahaks, huvi tuntakse kindlasti.
Jääbki üle suunata kuulutus Eestis välja poole, et otsida bussile vääriline kosilane, kes sente lugema ja hinnas tingima ei hakka(ei pruugi leida, aga kes teab). Oletame, et leian sellise ostja, sel hetkel astub mängu riik, kes rõhub sellele seadusele 78SE-2, lugeda saab veel siit ja siit, kuna buss on selleks ajaks juba 52 aastat vana(selliseid busse(LAZ 697E Turist) toodeti 1963-1970, oletame et tegemist 1963 aasta bussiga) ja välja müügiks on vaja eriluba. Vastus on negatiivne(oletuslik).
Siis kas Kultuurkapitalist raha taotlemisel "itsitati pihku" ja omavahel räägiti: "vaata "idikat", hakkab oma raha eest sellist roostest taastama"? Aga võib-olla on "idikas" piisavalt tark et "pihku itsitajad" juriidiliselt "üle lasta"?
Ja üldse, millise õigusega tuleb keegi(riik) mulle ütlema kuidas, kuhu ja millistel tingimustel oma vara realiseerin, kui siin riigis ostetakse võib-olla poole hinnaga, kas sellisel juhul olen endale poole milliga "tasku si...nud" ja doteerinud riiki, kes ise mite sentigi ei kulutanud? Sest juhul kui esialgne toetuse taotlus oleks olnud pool hinnast, siis oleks riik saanud konkreetse bussi endale, ostes minu 50% osaluse poole milliga ära, ja mina oma kuludega nulli. Mõlemad osapooled oleks ju rahul, mina, kes sai nautida bussisõitu ja riik, kes leidis "lolli" et buss saaks taastatud.
Kas riigi jaoks muutub asi väärtuslikuks sellest hetkest, kui seda tahetakse müüa riigist välja, sest tundub et nii kaua kui see LAZ seisab ja roostetab maja taga, võib iga vanaraua vedaja selle ära osta ja tükkideks lõigata. Oigeid kuuleb ainult interneti vahendusel, sest riigi silmis pole seda bussi ju olemas?
Konkreetne 78SE II käib ju KULTUURIVÄÄRTUSTE VÄLJAVEO, EKSPORDI JA SISSEVEO kohta, ehk kuskil pole kirjas, et oma raha eest taastatud bussi ei võiks juriidiliselt(või ka reaalselt) utiliseerida ja seejärel ARK-i registrist kustutada, vot sel hetkel ongi suur ajalugu riigi silma alt kadunud ja omanikul vaba voli teha oma varaga mida heaks arvab.
Minu jaoks oleks 78SE II olnud mõistlik ja mõistetav juhul, kui seal oleks määratud ostueesõigus Eesti vanatehnikamuusemile(riigile)(aga just muusem ongi see, mis puudu on), tõestatud taastamiskulutuse põhjal(ehk taastaja ei maksa riigile peal, vaid kaup on aus), mitte aga väljaveo keeld ja bürokraatia kadalipp.
See seadus tundub üldse selline uppuva laeva kopsikuga päästmine, et võita sekundisajandike, sest ajal kui vanaraua kogumispunktidesse liikusid tehasekorras ja ilusa kroomiga ümmargused mossed(402-407), komplektsed TA-leivaautod ja isegi vähemalt üks ratastel Estonia vormel. Karjusid meie "suured juhid ja õpetajad":"Eesti viie rikkama Euroopa riigi hulka". Kas rikkus tuli meie õuele? Jah, mõneks aastaks 2005-2007, ometi ei suudetud isegi sel ajal tehnikamuuseumit valmis ehitada, kuigi raha voolas ojadena, tööpuuduse ja kuritegevuse % madal.
Ega praegu tegelikult ei ole masu ega majanduskriis, praegu on lihtsalt aeg, mil peeglisse vaadates peegeldab sealt see, kui rikkad-vaesed me tegelikult oleme... Vaatavad võrdselt riik ja kodanik... Sest ega odavatele laenudele ja tarbimisele ülesehitatud majandus ei saagi muud anda, kui suure mulli, mis varem või hiljem katki läheb. Tõehetk?
Selle LAZ-i taastamise suhtes olen nõus Aspelundiga. Kindlasti väärib see buss taastamist, iseasi kas Eestis selle taastamise hind on kellegile vastuvõetav?