28-09-2009, 23:47 PM
Suvalise kompressori maksimaalse tootlikuse saab välja arvutada termodünaamika valemite järgi - kompressorite reaalne tootlikus on alati väiksem.
Kui võtta 1 m3 ehk 1000 liitrit normaalrõhul olevat õhku, siis tema kokkusurumiseks n atmosfääri peale kulub A kilo dzauli energiat järgmise valemi järgi:
A= 100 ln (n)
Kui kokku suruda 1m3 ehk 1000 liitrit õhku 8 atm peale, ehk 125-ks liitriks, siis kulub energiat: 100 ln(8) = 100 x 2,07 = 207 KJ, ehk 0.0577 KWh.
Kui kokku suruda 1m3 ehk 1000 liitrit õhku 200 atm peale, ehk 5-ks liitriks, siis kulub energiat: 100 ln(200) = 100 x 5,29 = 529 KJ, ehk 0,1469 KWh.
Seega suudaks 1 KW mootor suruda tunni jooksul kokku ( 1 / 0.0577) = 17.33 m3 õhku 8 atm peale (nii saadakse 2.16 m3 õhku 8 atm rõhu all) - see teeb 17330 liitrit/tunnis, ehk 288 liitrit/minutis, ehk 4,8 liitrit sekundis - see oleks siis kompressori maksimaalne teoreetiline tootlikus 8 atm rõhu korral.
Näiteid reaalsete poes müüdavate kompressorite tootlikusest:
1.1 kw suudab kokku suruda 110 l/min rõhuni 8 atm.
1.5 kw suudab kokku suruda 230 l/min rõhuni 8 atm.
5.5 kw suudab kokku suruda 827 l/min rõhuni 11 atm.
Seega võiks kirve reegliks võtta selle, et reaalsed kompressorid suudavad toota pool termodünaamilisest võimalikust, ehk 1 KW mootoriga kompressor suudab kokku suruda minutis 144 liitrit õhku rõhuni 8 atm.
Kui liivaprits tahtis saada 210 liitrit õhku minutis, siis peaks piisama 1.5 kw võimsuse mootoriga kompressorist.
Reaalses elus kasutame me teoreetilisi ülempiire väga laialdaselt: näiteks iga külajoodik teab, et poole liitrisest pudelist ei saa valda 6 x 100 cl (jaan tatikas küll üritas ühes filmis nii teha) - maksimaalselt saab valda vaid 5 x 100 cl (teoreetiline maksimum) - reaalsete värisevate kätega saab 4 x 100 cl (osa voolab klaasi äärtest maha värisevate kätte ja möödavalamise tõttu) - sama loomulikult võiks teada ka kõikvõimalike seadmete maksimaalseid teoreetilisi tootlikusi.
Kui võtta 1 m3 ehk 1000 liitrit normaalrõhul olevat õhku, siis tema kokkusurumiseks n atmosfääri peale kulub A kilo dzauli energiat järgmise valemi järgi:
A= 100 ln (n)
Kui kokku suruda 1m3 ehk 1000 liitrit õhku 8 atm peale, ehk 125-ks liitriks, siis kulub energiat: 100 ln(8) = 100 x 2,07 = 207 KJ, ehk 0.0577 KWh.
Kui kokku suruda 1m3 ehk 1000 liitrit õhku 200 atm peale, ehk 5-ks liitriks, siis kulub energiat: 100 ln(200) = 100 x 5,29 = 529 KJ, ehk 0,1469 KWh.
Seega suudaks 1 KW mootor suruda tunni jooksul kokku ( 1 / 0.0577) = 17.33 m3 õhku 8 atm peale (nii saadakse 2.16 m3 õhku 8 atm rõhu all) - see teeb 17330 liitrit/tunnis, ehk 288 liitrit/minutis, ehk 4,8 liitrit sekundis - see oleks siis kompressori maksimaalne teoreetiline tootlikus 8 atm rõhu korral.
Näiteid reaalsete poes müüdavate kompressorite tootlikusest:
1.1 kw suudab kokku suruda 110 l/min rõhuni 8 atm.
1.5 kw suudab kokku suruda 230 l/min rõhuni 8 atm.
5.5 kw suudab kokku suruda 827 l/min rõhuni 11 atm.
Seega võiks kirve reegliks võtta selle, et reaalsed kompressorid suudavad toota pool termodünaamilisest võimalikust, ehk 1 KW mootoriga kompressor suudab kokku suruda minutis 144 liitrit õhku rõhuni 8 atm.
Kui liivaprits tahtis saada 210 liitrit õhku minutis, siis peaks piisama 1.5 kw võimsuse mootoriga kompressorist.
Reaalses elus kasutame me teoreetilisi ülempiire väga laialdaselt: näiteks iga külajoodik teab, et poole liitrisest pudelist ei saa valda 6 x 100 cl (jaan tatikas küll üritas ühes filmis nii teha) - maksimaalselt saab valda vaid 5 x 100 cl (teoreetiline maksimum) - reaalsete värisevate kätega saab 4 x 100 cl (osa voolab klaasi äärtest maha värisevate kätte ja möödavalamise tõttu) - sama loomulikult võiks teada ka kõikvõimalike seadmete maksimaalseid teoreetilisi tootlikusi.