03-10-2009, 13:23 PM
Teema jätkuks.
Vidinate hankimisega paralleelselt peaks pöörama tähelepanu sõitmisele ning see võiks välja näha umbes nii:
1. Kui elementaarne sõiduoskus olemas, tuleks hankida raamat "Randmevääne II" ning mõned korrad (ca 5-6) mõttega läbi lugeda. Paha ei tee ka I ja III osa, mis on saadaval inglise keeles läbi interneti. Lugemise kõrvale tuleks internetist vaadata "British Superbike School"-i seeriad, mis aitavad raamatus kirjutatavat paremini mõista. Muidugi on saadaval kümneid erinevaid sõiduõpetusi, aga nimetatu on saadaval nii raamatu kui videona, mis teeb omandamise lihtsamaks.
2. Otsida üles Marko Rohtlaan või Hanno Velt ning küsida neilt sõidukoolitust. Mõlemad pakuvad seda ning eriti korrektse sõiduasendi omandamiseks on see väga abiks.
3. Sõita. Erinevatel radadel. Alguses leida õiged pidurdus- ja pöördepunktid ning kurvitrajektoorid, edasi püüda saavutada sujuvust ning stabiilsust. Kasulik on leida keegi, kes sõitu filmib või pildistab, et lihtsamini leida sõiduvigasid. Ringiaegu ei tasu vaadata enne, kui märgid paigas ning suudad ühtlases tempos mitmeid ringe läbida (kõigepealt peab sõitma õigesti, seejärel kiiresti). Kui on rahaliselt võimalik, käia välismaal kiiretel radadel treenimas, see annab kiirusetunnetust, mida meie aeglastel radadel ei saavuta iial.
4. Kui mingi kiirus olemas, tasub minna võistlema. Eesti C klass on küll rahaliselt soodsaim, kuid kui on soov enamaks, kui kord aastas hobi korras startida, siis soovitan selle vahele jätta ning alustada B-klassist (Rookie 600, Rookie 1000). C klassi sõidud toimuvad nimelt ainult Pärnus, Soomes toimuvatel etappidel C starte ei ole, samuti on seal korraga rajal niii 600 kui 1000 ja kiiruserinevused on väga suured. Lõppeks, vähemalt kaks kolmandikku C klassi sõitjatest on lätlased- leedukad, kelle jaoks on kontaktne sõit ning kamikaze- manöövrid pigem standardiks kui erandiks. Algajal ei ole selles seltskonnas, eriti 600 tsikliga just üleliia hea sõita.
Üldiselt kehtib aga võistlemise kohta se reegel, et peale tasub minna siis, kui sa ei ole seniste ringiaegade põhjal konkurentsitult viimane. Kui leiad kellegi, kellega enam-vähem sarnast aega sõidad, siis mees-mehe vastu võitlusest temaga võidad (õpid) arvatavasti kõige enam.
5. Millalgi nende tegemiste vahepeal tasub ühendust võtta kiirenduse sõitatega ning õppida nende käest startimist. Kui vähegi võimalik, tuleks treenida kiirenduse ajavõtusüsteemiga, käia kas BHRA treeningpäevadel, mõne team'i korraldatavatel treeningpäevadel, kiirendusvõistlustel või mõnel muul üritusel, kus ajavõtt üleval. Kiirendusvõistlustest on kõige soodsamad Tartu Autoklubi poolt korraldatavad. Kõige olulisem on 60ft aeg, kui see jõuab 1,80 sekundini või saavutad lausa 1,7x, siis oled tõenäoliselt kiireim startija omas klassis (ringrajal). Eesti parim tulemus 600 tsiklil on siiani vist 1,55sek 60ft.
Igatahes on tõde see, et enamik Eesti rinkasõitjaid klassist sõltumata ei oska startida, kiirenduse kogemusega mees läheb peale õnnestunud starti esimesse kurvi 4-8 kohta stardipositsioonist kõrgemal.
Nagu eelminegi jutt, kehtib see kõik juhul, kui oled profikarjääri alustamiseks liiga vana ehk siis täisealine.
Vidinate hankimisega paralleelselt peaks pöörama tähelepanu sõitmisele ning see võiks välja näha umbes nii:
1. Kui elementaarne sõiduoskus olemas, tuleks hankida raamat "Randmevääne II" ning mõned korrad (ca 5-6) mõttega läbi lugeda. Paha ei tee ka I ja III osa, mis on saadaval inglise keeles läbi interneti. Lugemise kõrvale tuleks internetist vaadata "British Superbike School"-i seeriad, mis aitavad raamatus kirjutatavat paremini mõista. Muidugi on saadaval kümneid erinevaid sõiduõpetusi, aga nimetatu on saadaval nii raamatu kui videona, mis teeb omandamise lihtsamaks.
2. Otsida üles Marko Rohtlaan või Hanno Velt ning küsida neilt sõidukoolitust. Mõlemad pakuvad seda ning eriti korrektse sõiduasendi omandamiseks on see väga abiks.
3. Sõita. Erinevatel radadel. Alguses leida õiged pidurdus- ja pöördepunktid ning kurvitrajektoorid, edasi püüda saavutada sujuvust ning stabiilsust. Kasulik on leida keegi, kes sõitu filmib või pildistab, et lihtsamini leida sõiduvigasid. Ringiaegu ei tasu vaadata enne, kui märgid paigas ning suudad ühtlases tempos mitmeid ringe läbida (kõigepealt peab sõitma õigesti, seejärel kiiresti). Kui on rahaliselt võimalik, käia välismaal kiiretel radadel treenimas, see annab kiirusetunnetust, mida meie aeglastel radadel ei saavuta iial.
4. Kui mingi kiirus olemas, tasub minna võistlema. Eesti C klass on küll rahaliselt soodsaim, kuid kui on soov enamaks, kui kord aastas hobi korras startida, siis soovitan selle vahele jätta ning alustada B-klassist (Rookie 600, Rookie 1000). C klassi sõidud toimuvad nimelt ainult Pärnus, Soomes toimuvatel etappidel C starte ei ole, samuti on seal korraga rajal niii 600 kui 1000 ja kiiruserinevused on väga suured. Lõppeks, vähemalt kaks kolmandikku C klassi sõitjatest on lätlased- leedukad, kelle jaoks on kontaktne sõit ning kamikaze- manöövrid pigem standardiks kui erandiks. Algajal ei ole selles seltskonnas, eriti 600 tsikliga just üleliia hea sõita.
Üldiselt kehtib aga võistlemise kohta se reegel, et peale tasub minna siis, kui sa ei ole seniste ringiaegade põhjal konkurentsitult viimane. Kui leiad kellegi, kellega enam-vähem sarnast aega sõidad, siis mees-mehe vastu võitlusest temaga võidad (õpid) arvatavasti kõige enam.
5. Millalgi nende tegemiste vahepeal tasub ühendust võtta kiirenduse sõitatega ning õppida nende käest startimist. Kui vähegi võimalik, tuleks treenida kiirenduse ajavõtusüsteemiga, käia kas BHRA treeningpäevadel, mõne team'i korraldatavatel treeningpäevadel, kiirendusvõistlustel või mõnel muul üritusel, kus ajavõtt üleval. Kiirendusvõistlustest on kõige soodsamad Tartu Autoklubi poolt korraldatavad. Kõige olulisem on 60ft aeg, kui see jõuab 1,80 sekundini või saavutad lausa 1,7x, siis oled tõenäoliselt kiireim startija omas klassis (ringrajal). Eesti parim tulemus 600 tsiklil on siiani vist 1,55sek 60ft.
Igatahes on tõde see, et enamik Eesti rinkasõitjaid klassist sõltumata ei oska startida, kiirenduse kogemusega mees läheb peale õnnestunud starti esimesse kurvi 4-8 kohta stardipositsioonist kõrgemal.
Nagu eelminegi jutt, kehtib see kõik juhul, kui oled profikarjääri alustamiseks liiga vana ehk siis täisealine.