[valdo]

Jah tean, et nii haamriga peksmise ja vahele vägistamis meetoteid on ka kasutanud teised autotehased ja ise olen ka nii teinud, panin lihtsalt selle tehase video siia, vb keegi pole näinud mismoodi neid koostati?

Selle video juures on üks asjalik kommentaar. Nimelt selline, et Citroen 2CVde tootmisel olevat selliseid võtteid kasutatud veel 1980ndatelgi ning nende afiðeerimise vältimiseks ei olevat võttegruppi töötava liini juurde lastud. Täitsa usutav, arvestades asjaolu, et mudel töötati välja 1940ndatel ja vaevalt keredetailide juures seal mingeid uuendusi tehti.

Jalalöök õigesse kohta võrdub kere jaoks, muide, üsna pehme painutamisena, mis järske mõlke ei jäta.

Mis arvele võtmisesse puutub siis lugesin ajakirjast, et need keelati ära ja neid õnneks ei saa enam arvele.Mis siin arusaamatuks jääb?

Nii lihtsalt see keelamise asi nüüd kaasajal ka ei käi. Kõik peab tuginema seadustele, auto tehniline seisund täpsemalt Liiklusseaduse alusel antud Teede- ja Sideministri määrusele "Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded". Selle määruse § 2 lg 1 p 3 on sõnaselgelt kirjas, et selle määruse enamik nõudeid "... ei laiene enne 1. jaanuari 1984. a valmistatud või esmakordselt kasutusele võetud sõidukile kuni 31. detsembrini 2013. a ning 30-aastasele ja vanematele sõidukile alates 1. jaanuarist 2014. a." Seda olenemata asjaolust, et nt 1990ndatel niisuguseid erisusi ei arvestatud ja nt Trabant seetõttu toona mitmeid toodud nõudeid ei rahuldanud.

Ehk siis - kui ma nt impordin mujalt EUst korrektsete ostudokumentidega enne 1984 valmistet Trabandi (st ma tõendan selle mingiaegset varasemat registreeritust mingis teises EU riigis ja auto juriidilist omandamist), siis ei saa ARK teha mulle takistusi selle registreerimiseks Eestis.

Võrdluseks samast "ooperist" - nt 1970-80ndatel ei olnud ilma suunatuledeta M400 ülevaatuse- ja tänavakõlbulik, nüüd aga on, kuna tehases talle suunatulesid külge ei pandud.

Trabant [...] auto ninas olev bensiinipaak tikkus avarii korral lekkima...

Vanematel, 1930-40ndate aastate autodel oli enamikel bensiinipaagi tüüp-asukohaks armatuurlaua tagaosa mootoriruumi ja juhi vahel - hea mugav oli näiteks teha toitetorusid ja bensiinipumba järele vajadus puudus. Näiteks kasutas sama konstruktsiooni GAZ-AA ja "iivan", kasutasid 1930ndate MBd jt. Trabant pole paagi paigutuse osas mingiks erandiks, kuigi jah, 1950-60ndatel oli paak sealt asukohast juba lahkunud.

... samuti tungis roolisammas laubkokkupõrkel ajal odana salongi.

Nn "ohutu", vaheliigendi(te)ga roolisammas on ka üsna uus leiutis. Nt nii Pobil kui ka 21sel Volgal on peal sellinesamune ohtlik jäik sammas, mis tungib laubaka korral samuti odana salongi. Ka siin pole Trabant mingiks erandiks, jällegi, kui võrrelda kümnend-paar vanemate autodega.

Vana maantemuhk ZAZ-965 on trabandi kõrval tõeline high-tech.

Minu mäletamist mööda asub ka "muhul" kütusepaak veel ees, pagasiruumis. Esimesel "seebikarbil" (966) liikus ta alles tagaistme alla. (Kui ma eksin, siis las kaasfoorumlane nymmik parandab mind.) Nii et ses osas on muhk (paljuski Fiat 600 koopia) ja Trabant "samal pulgal"