21-12-2009, 03:12 AM
Veidi täiendavat tehnilist teavet oma ETEKA nr 7344 kohta.
1. Esirumm on tal nagu pedaalidki Unioni firmast (mitte P.W.B. nagu Originalil), samasugune embleem peal nagu pedaalikapslilgi. Puhastasin välja.
2. Kodarate-niplite peal oli ristikuleht. Kodaratel alumises (rummupoolses) otsas, niplitel lausa kolm imepeenet ristikulehe kujutist nipli otsas, 120-kraadiste vahedega (kummi all).
3. Keskjooksu õlitusnippel on siiski mitte "kiivriga", vaid nn "luugiga". Minu eelnev postitus oli lohakus ja ebapiisava uurimise tulemus.
4. Aga lohakus oli ka tehase poolne - parempoolse pedaali sisemises laagris oli üks kuul vähem sisse pandud kui oleks pidanud (vasapoolne oli OK). Olen surmkindel, et enne mind pole seda ratast keegi lahti võtnud.
Lisaks oli arvatavaid tehase poolseid lohakusi veelgi - punnsilm-tagahelkur oli vaid ühe kruviga kinni, teine auk porilauas puudus sootuks (nii ta hakkab ju loperdama!), esiratta koonuse kontramutter oli arvatavasti laos otsa lõppenud ja selle asemel oli tagurpidi paigutatud koonust kasutatud. Ja raami värvi näib olevat parandatud pintsliga veel siis, kui ratas juba koos oli, sest see on tilkunud esivelje peale.
Ja veel - rattaga on vaatamata vähesele kasutamisele vähemalt üks kord korralikult kukutud. Esikahvli pöördpiduri mehhanismi võll oli totaalselt kõver (ja murdus lahtivõtmisel, arvatavasti oli prao alge juba sees) ja arvatavasti sama "pauk" oli purustanud pöördpiduri lindi otsa ühe aasa. Eks pean need detailid asendama. Arvatavasti sama pauk oli löönud veidi kõveraks ka leistangi, muljunud pisinatuke ühte Hebie leistangikäepidet ja painutanud kõveraks esipidurisüsteemi püstkangid. Ja teinud paar mõlki esiporilauale. Ja arvatavasti löönud mõra esiporilaua ülemisele kinnituspoldile, sest veidi võtme "näitamist" sellele murdis poldi pooleks (muu tuli kõik ilusasti lahti). Jälle pean paari detaili replikad valmistama...
Muidu sai ratta juures põhjalike töödega algust tehtud. Esmalt kõik täiesti pisiosadeni laiali võetud, sh kodarad ratastest välja, kuulid laagritest välja ja sadulanaha kinnitusneedid lahti. Sai otsustatud, et pedaalidetailide ketiratta, väntade ja tagavelje galvaanikat ei saa mingil juhul peale jätta - rooste oli väga paljudes kohtades selle alla pugenud ja niiviisi jättes oleks detailid varsti läbi söönud. Praeguseks hetkeks on tagavelg ja vändad-ketiratas juba keemilisest mahavõtmisest läbi käinud ning ootavad lihvimist-poleerimist ehk siis eeltöid uue galvaanika jaoks. Pedaalidetailid ja muud pidikesed roostest kahjustatud vidinad puhastan vanast niklist ja sodist mehaaniliselt - mõne pisidetaili niklieeltöö on hetkel prooviks juba tehtud.
Kindlasti jäävad algsesse galvaanikasse esiratta velg (koos üsna hästi säilinud ehistriibuga), mõlemad porilauad (tagumine üsna hästi säilinud embleemiga), leistang, enamik sadula detaile ja mõningaid pisidetaile. Nende korral saab vähesed roostest lahtilöönud fragmendid eemaldatud, riknenud kohad roostesurmaga töödeldud ja välimuse andmiseks veidi alumiiniumvärviga parandatud. See puudutab umb. 1% pinnast, ca 99% jääb peale. Püüan säilitada niipalju vana, kui võimalik, aga sealjuures roosteprotsessid seisma panna.
Värvkatte osas saab peale roostelaikude mehaanilist puhtakskraapimist ja lahtilöönud värvi eemaldamist ka arvatavasti piirduda parandustega. Jällegi peale kahjustunud laikude roostesurmaga töötlemist - värvi see ei söö, olen praktikas mitme isendi peal testinud. Ja siis kõik uuesti üle poleeritud, mis kaotab toonierinevused. Muidu on parandusvärvi kohad "värsked", vana värv aga selline luitunudmust. Sellised töövõtted võimaldavad säilitada kõik olemasoleva, st kaunistused ja triibud. On veel lahtine, kas maalin raamile tagasi peale ka hävinud triibuosad või ei. Tehniliselt pole see keerukas, joonemuster on suhteliselt lihtne. Aga enamik kaunistusi on lihtsalt säilinud, enamik roostest kahjustatud kohti ja kraapimisi olid mujal. Püsttoru embleem on praktiliselt säilinud, selle pisikriipimisi ei puudu.
Värvitud osadest sai vaid esikahvli korral vanast värvist loobutud - see oli niivõrd kraabitud ja roostest puretud ning kaunistused väga hävinud, et parandamisel oleks tulnud seal laik laigu otsa. Praeguseks hetkeks on kahvlil vana värv+rooste maas ning roostesurm + krunt + must läikiv lõppvärv ka juba peale lastud. Kaunistusi veel mitte, need plaanin sinna tagasi maalida sellisena, nagu nad seal olid. Aga selleks peab põhivärv mõned ajad kuivama.
1. Esirumm on tal nagu pedaalidki Unioni firmast (mitte P.W.B. nagu Originalil), samasugune embleem peal nagu pedaalikapslilgi. Puhastasin välja.
2. Kodarate-niplite peal oli ristikuleht. Kodaratel alumises (rummupoolses) otsas, niplitel lausa kolm imepeenet ristikulehe kujutist nipli otsas, 120-kraadiste vahedega (kummi all).
3. Keskjooksu õlitusnippel on siiski mitte "kiivriga", vaid nn "luugiga". Minu eelnev postitus oli lohakus ja ebapiisava uurimise tulemus.
4. Aga lohakus oli ka tehase poolne - parempoolse pedaali sisemises laagris oli üks kuul vähem sisse pandud kui oleks pidanud (vasapoolne oli OK). Olen surmkindel, et enne mind pole seda ratast keegi lahti võtnud.
Lisaks oli arvatavaid tehase poolseid lohakusi veelgi - punnsilm-tagahelkur oli vaid ühe kruviga kinni, teine auk porilauas puudus sootuks (nii ta hakkab ju loperdama!), esiratta koonuse kontramutter oli arvatavasti laos otsa lõppenud ja selle asemel oli tagurpidi paigutatud koonust kasutatud. Ja raami värvi näib olevat parandatud pintsliga veel siis, kui ratas juba koos oli, sest see on tilkunud esivelje peale.
Ja veel - rattaga on vaatamata vähesele kasutamisele vähemalt üks kord korralikult kukutud. Esikahvli pöördpiduri mehhanismi võll oli totaalselt kõver (ja murdus lahtivõtmisel, arvatavasti oli prao alge juba sees) ja arvatavasti sama "pauk" oli purustanud pöördpiduri lindi otsa ühe aasa. Eks pean need detailid asendama. Arvatavasti sama pauk oli löönud veidi kõveraks ka leistangi, muljunud pisinatuke ühte Hebie leistangikäepidet ja painutanud kõveraks esipidurisüsteemi püstkangid. Ja teinud paar mõlki esiporilauale. Ja arvatavasti löönud mõra esiporilaua ülemisele kinnituspoldile, sest veidi võtme "näitamist" sellele murdis poldi pooleks (muu tuli kõik ilusasti lahti). Jälle pean paari detaili replikad valmistama...
Muidu sai ratta juures põhjalike töödega algust tehtud. Esmalt kõik täiesti pisiosadeni laiali võetud, sh kodarad ratastest välja, kuulid laagritest välja ja sadulanaha kinnitusneedid lahti. Sai otsustatud, et pedaalidetailide ketiratta, väntade ja tagavelje galvaanikat ei saa mingil juhul peale jätta - rooste oli väga paljudes kohtades selle alla pugenud ja niiviisi jättes oleks detailid varsti läbi söönud. Praeguseks hetkeks on tagavelg ja vändad-ketiratas juba keemilisest mahavõtmisest läbi käinud ning ootavad lihvimist-poleerimist ehk siis eeltöid uue galvaanika jaoks. Pedaalidetailid ja muud pidikesed roostest kahjustatud vidinad puhastan vanast niklist ja sodist mehaaniliselt - mõne pisidetaili niklieeltöö on hetkel prooviks juba tehtud.
Kindlasti jäävad algsesse galvaanikasse esiratta velg (koos üsna hästi säilinud ehistriibuga), mõlemad porilauad (tagumine üsna hästi säilinud embleemiga), leistang, enamik sadula detaile ja mõningaid pisidetaile. Nende korral saab vähesed roostest lahtilöönud fragmendid eemaldatud, riknenud kohad roostesurmaga töödeldud ja välimuse andmiseks veidi alumiiniumvärviga parandatud. See puudutab umb. 1% pinnast, ca 99% jääb peale. Püüan säilitada niipalju vana, kui võimalik, aga sealjuures roosteprotsessid seisma panna.
Värvkatte osas saab peale roostelaikude mehaanilist puhtakskraapimist ja lahtilöönud värvi eemaldamist ka arvatavasti piirduda parandustega. Jällegi peale kahjustunud laikude roostesurmaga töötlemist - värvi see ei söö, olen praktikas mitme isendi peal testinud. Ja siis kõik uuesti üle poleeritud, mis kaotab toonierinevused. Muidu on parandusvärvi kohad "värsked", vana värv aga selline luitunudmust. Sellised töövõtted võimaldavad säilitada kõik olemasoleva, st kaunistused ja triibud. On veel lahtine, kas maalin raamile tagasi peale ka hävinud triibuosad või ei. Tehniliselt pole see keerukas, joonemuster on suhteliselt lihtne. Aga enamik kaunistusi on lihtsalt säilinud, enamik roostest kahjustatud kohti ja kraapimisi olid mujal. Püsttoru embleem on praktiliselt säilinud, selle pisikriipimisi ei puudu.
Värvitud osadest sai vaid esikahvli korral vanast värvist loobutud - see oli niivõrd kraabitud ja roostest puretud ning kaunistused väga hävinud, et parandamisel oleks tulnud seal laik laigu otsa. Praeguseks hetkeks on kahvlil vana värv+rooste maas ning roostesurm + krunt + must läikiv lõppvärv ka juba peale lastud. Kaunistusi veel mitte, need plaanin sinna tagasi maalida sellisena, nagu nad seal olid. Aga selleks peab põhivärv mõned ajad kuivama.
Valdo
Eesti Jalgrattamuuseumi looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.