[valdo]

Kui tsikkel maa sees 50 aastat olnud, siis
elulooma saamine on küll väga kahtlane,
aga midagi tast vast ikka saab. Kasvõi
ehk kummidetaile - käepidemete otsad,
simmerlingid (sorry, kaelustihendid ),
jms. Ja loomulikult lambiklaasid

Kui rääkida veel suurematest
(tehnika)pulkadest, siis võib juhtuda, et
vesi/rooste ei ole konsistentse määrde (loe:
tavoti) tõttu tunginud
rattarummudesse/laagritesse, käigukasti
sisusse jms või on neid kahjustanud
minimaalselt. Aga see on tühipaljas oletus -
oleneb pinnase niiskusest ja 1000 muust
asjaolust. Võib olla ka ainult hunnik
roostepudi. Samas on Virumaal järvest
väljaõngitset T-34 säilinud
taastamiskõlblikuna.

Olen leidnud maa seest 30 aastat seal
vedelenud jalgratta ratta, mille rummusisu
perfekt-korras. Samas olen otsa komistanud
M-72-le, mille üks heebel vedeles
korvipõhjas, kuhu paar aastakümmet kogunenud
puulehti ja muud klämu oli tekitanud ca 5 cm
mullakihi. Oksüdatsiooniprotsess oli heebli
sõna otseses mõttes pooles sügavuses läbi
järanud.


Parimat,

Valdo