07-07-2010, 23:29 PM
Kuna keegi ei taha oma kätetööst rääkida
, siis jätkan sealt, kus eelmises postituses pooleli jäin...
...Ehk siis masin, mille marki ei õnnestunudki teada saada.
Ainumas tunnus, et ta Prantsusmaal kunagi kokku on keevitatud, asus armatuurlaual.
Nimetagem teda siis tinglikult kasvõi Interforiks, sest tundub, et selle nimelises firmas ta esmakordselt päevavalgust nägi.
Teostuse poolest pakuks valmimisaastaks 80.-id, aga kui olla pisut kursis prantslaste metsamasinate valmistamisel kasutatavate tehniliste lahenduste ja disainerite oskustega, siis pole ka mingine ime, kui säärase riistaga saadi maha üsna 90.-te algul.
Igatahes seisis too pill juba kinnikasvanuna, rüüstatuna mitte just eriti varjatud kohas ja tundus väga nukker olevat oma kurva saatuse üle.
Noh ja miks ta ei peaks kurb olema, kui lahenduste poolest oli terve masin lihtsalt ajale jalgu jäänud.
Võtame kasvõi sellise elementaarse asja nagu masina roolimine, sõidu juhtimine.
Rooliga, pööravad nii esimesed kui ka tagumised rattad, ülekanded kardaanidega, sillad nagu 4X4 veoautol, paralleelvardad, tugiõlad, käänmikud, manuaalselt (kangiga) juhitav käigukast ja muud väga-väga algelised omadused.
Ühesõnaga - kuidagi võidi ju sellisega metsas midagi ka toimetada, kuid töö tegemiseks ma sellist enese nikastamist kõigi nende rooli, kangide ja pedaalidega ei nimetaks.
Masin, mille koht peaks olema muuseumiplatsil. Restaureerituna.
Seal oleks tal väärtust, mis aina kasvaks.

...Ehk siis masin, mille marki ei õnnestunudki teada saada.
Ainumas tunnus, et ta Prantsusmaal kunagi kokku on keevitatud, asus armatuurlaual.
Nimetagem teda siis tinglikult kasvõi Interforiks, sest tundub, et selle nimelises firmas ta esmakordselt päevavalgust nägi.
Teostuse poolest pakuks valmimisaastaks 80.-id, aga kui olla pisut kursis prantslaste metsamasinate valmistamisel kasutatavate tehniliste lahenduste ja disainerite oskustega, siis pole ka mingine ime, kui säärase riistaga saadi maha üsna 90.-te algul.
Igatahes seisis too pill juba kinnikasvanuna, rüüstatuna mitte just eriti varjatud kohas ja tundus väga nukker olevat oma kurva saatuse üle.
Noh ja miks ta ei peaks kurb olema, kui lahenduste poolest oli terve masin lihtsalt ajale jalgu jäänud.
Võtame kasvõi sellise elementaarse asja nagu masina roolimine, sõidu juhtimine.
Rooliga, pööravad nii esimesed kui ka tagumised rattad, ülekanded kardaanidega, sillad nagu 4X4 veoautol, paralleelvardad, tugiõlad, käänmikud, manuaalselt (kangiga) juhitav käigukast ja muud väga-väga algelised omadused.
Ühesõnaga - kuidagi võidi ju sellisega metsas midagi ka toimetada, kuid töö tegemiseks ma sellist enese nikastamist kõigi nende rooli, kangide ja pedaalidega ei nimetaks.
Masin, mille koht peaks olema muuseumiplatsil. Restaureerituna.
Seal oleks tal väärtust, mis aina kasvaks.