25-11-2010, 16:27 PM
350 krooni eest tükk ei tasu just väga ära see treimine, aga ntx käis meil tööjuures umbes 1,5 aastat tagasi mingi vanem(88-92?vbl) Jaguar, mille tagumised pidurikettad maksid 5000 krooni paar(ei tea küll millest need kettad olid). Sellisel juhul kui võimalik, kasutaks ise ka treimise varianti. Saan ju aru, et ei ole mõtet osta autot mida ülal pidada ei jõua, aga kui inimene on ta juba ostnud, siis on teda vaja ka korras hoida... Uued kettad jäid meie ettevõttest muidugi ostmata ja auto edasine saatus pärast seda on teadmata(pole enam sõitmas näinud).
Aga viskumise kohta - Nimelt käis meil ettevõttes mõni aeg tagasi delegatsioon "Delphi" pidurikettaid tootvast tehasest, ja nemad seletasid ära, miks ei tohi ketas viskuda:
Võtame näiteks 1mm, et lihtsam seletada oleks
Nimelt viskamise korral, kui on pidurisüsteem korras, siis ketas liigub keskasendist 1 mm ühele ja vastasküljelt 1mm teisele poole. Samas aga pidurisupport liigub ise(eeldusel et liugurid liiguvad) samamoodi kettaga kaasa, mitte ei vii ketas klotse eemale. Ehk siis 1mm ühele ja 1mm teisele poole. Selleks aga, et ketas saaks enda viskumise järgi supportit liigutada puutub ta vastu klotse kord ühe ja kord teise kohaga. Ratta pööreldes ketas vastu klotse puutudes kulub ühe koha pealt õhemaks kui teise.
Antud juhul siis kahe koha pealt on ketas õhem kui teise kahe koha pealt. See tekutabki pidurdamisel vibratsiooni. kuna kui klotsid vastu ketast suruda, siis ketta õhema koha peal liiguvad klotsid edasi, ketta paksem koht surub nad jälle tagasi. Sellest ka vibratsioon.
Sama asi tekib ka kuumade ketastega läbi lombi sõites, kuna ketas kõverdub ja hakkab samuti erinevalt kuluma, kuni teatud maal annab see vibratsiooniga tunda. Kohe annab selline asi tunda siis, kui liugurid kinni on.
Seda siis nimetati "disc thickness variation", mis vibratsiooni tekitab, ehk eestikeelde tõlgituna ketta paksuse erinemine
Ei räägi siin deformatsioonist või jahutusribide purunemisest tekkivast vibratsioonist.
Jutu jätkuks - mitteventileeritavaid kettaid võib treida, ventileeritavate treimisel ei näe mõtet...
Aga viskumise kohta - Nimelt käis meil ettevõttes mõni aeg tagasi delegatsioon "Delphi" pidurikettaid tootvast tehasest, ja nemad seletasid ära, miks ei tohi ketas viskuda:
Võtame näiteks 1mm, et lihtsam seletada oleks
Nimelt viskamise korral, kui on pidurisüsteem korras, siis ketas liigub keskasendist 1 mm ühele ja vastasküljelt 1mm teisele poole. Samas aga pidurisupport liigub ise(eeldusel et liugurid liiguvad) samamoodi kettaga kaasa, mitte ei vii ketas klotse eemale. Ehk siis 1mm ühele ja 1mm teisele poole. Selleks aga, et ketas saaks enda viskumise järgi supportit liigutada puutub ta vastu klotse kord ühe ja kord teise kohaga. Ratta pööreldes ketas vastu klotse puutudes kulub ühe koha pealt õhemaks kui teise.
Antud juhul siis kahe koha pealt on ketas õhem kui teise kahe koha pealt. See tekutabki pidurdamisel vibratsiooni. kuna kui klotsid vastu ketast suruda, siis ketta õhema koha peal liiguvad klotsid edasi, ketta paksem koht surub nad jälle tagasi. Sellest ka vibratsioon.
Sama asi tekib ka kuumade ketastega läbi lombi sõites, kuna ketas kõverdub ja hakkab samuti erinevalt kuluma, kuni teatud maal annab see vibratsiooniga tunda. Kohe annab selline asi tunda siis, kui liugurid kinni on.
Seda siis nimetati "disc thickness variation", mis vibratsiooni tekitab, ehk eestikeelde tõlgituna ketta paksuse erinemine
Ei räägi siin deformatsioonist või jahutusribide purunemisest tekkivast vibratsioonist.
Jutu jätkuks - mitteventileeritavaid kettaid võib treida, ventileeritavate treimisel ei näe mõtet...
Ennem sõidan aeglaselt ja jään totaalselt hiljaks kui et enam kunagi kuskile ei jõua.