02-01-2011, 12:22 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 02-01-2011, 12:34 PM ja muutjaks oli oldmoped.)
See <50cc piir mopeedidel on pärit 50ndatest aastatest, kui mopeed omaette sõidukikategooriana defineeriti ja legaliseeriti. Erinevad riigid võtsid selle vastu väikeste ajaliste erinevustega ja erinevad olid ka masinatele esitatavad nõuded. Ainus ühisnimetaja oligi enamuses see kubatuuripiir, kust just see tuli, ei julgegi öelda, mingil perioodil olid osades kohtades ka 60-65cc legaalsed.
Muud näitajad erinesid riigiti - kiirused 25kmh/30kmh/40khm/45kmh/50kmh; võimsused <1hp, <1,4hp, <4hp; osades riikides nõutavad pedaalide olemasolu, osades on käigukast keelatud, osades nõutav automaatsidur jne jne jne ... aga üldine mõte, kergete kohalikus kultuurist ja liikluse erinevusest tulenenud nõuete vahetedele vaatamata ikkagi sama.
Samas huvitava nüansina see, et osades riikides oli abimootoriga jalgratas eraldi kategooriaks ja need mopeedinõuded neisse ei torkinud.
Näiteks osades USA osariikides on siiani abimootoriga jalgratastele vaid mootori võimsusepiir (~2hp) ja jalgratastele paigaldatud 4t 120-140cc Whizzer abimootorid, mis toodeti 1939-1955 ja tootmises tagasi alates 1997, on täiesti legaalsed.
Ka nõukogude mopeedidele on aja jooksul kehtinud mitmeid erinevaid norme ja kiiruspiirnguid - alguses olid lubatud valmistajakiirus 50kmh, 60ndate keskel muudeti see 45kmh peale ja 80ndal aastal 40kmh peale. Peale liidu lagunemist suurenes see srü aladel millalgi uuesti 50kmh peale ja endise liidu euroopa osas võeti piiriks 45kmh.
Ühtsed kokkuleppelised mopeedide euronormid on kasutusel 2004 aastast ja sealt alates on enamus euroopa riike need kasutusele võtnud... aga paljudes riikides on olemas neile lisaks ka omaette mopeedide rahvuslikud ajaloost tulenevad lisakategooriad.
Kui koduseid seaduseid vaadata, siis ka kehtiva seaduse järgi saab mopeedimootor olla suuremakubatuuriline - näiteks 3 rattalisel diiselmootoriga mopeedil on ainult võimsusepiir 4kw. Koos uue liiklusseaduse kunagi lõpuks kehtimahakkamisega ei ole seda rataste arvu piirangut enam ja see laieneb ka kahe- ja neljarattalistele.
Muud näitajad erinesid riigiti - kiirused 25kmh/30kmh/40khm/45kmh/50kmh; võimsused <1hp, <1,4hp, <4hp; osades riikides nõutavad pedaalide olemasolu, osades on käigukast keelatud, osades nõutav automaatsidur jne jne jne ... aga üldine mõte, kergete kohalikus kultuurist ja liikluse erinevusest tulenenud nõuete vahetedele vaatamata ikkagi sama.
Samas huvitava nüansina see, et osades riikides oli abimootoriga jalgratas eraldi kategooriaks ja need mopeedinõuded neisse ei torkinud.
Näiteks osades USA osariikides on siiani abimootoriga jalgratastele vaid mootori võimsusepiir (~2hp) ja jalgratastele paigaldatud 4t 120-140cc Whizzer abimootorid, mis toodeti 1939-1955 ja tootmises tagasi alates 1997, on täiesti legaalsed.
Ka nõukogude mopeedidele on aja jooksul kehtinud mitmeid erinevaid norme ja kiiruspiirnguid - alguses olid lubatud valmistajakiirus 50kmh, 60ndate keskel muudeti see 45kmh peale ja 80ndal aastal 40kmh peale. Peale liidu lagunemist suurenes see srü aladel millalgi uuesti 50kmh peale ja endise liidu euroopa osas võeti piiriks 45kmh.
Ühtsed kokkuleppelised mopeedide euronormid on kasutusel 2004 aastast ja sealt alates on enamus euroopa riike need kasutusele võtnud... aga paljudes riikides on olemas neile lisaks ka omaette mopeedide rahvuslikud ajaloost tulenevad lisakategooriad.
Kui koduseid seaduseid vaadata, siis ka kehtiva seaduse järgi saab mopeedimootor olla suuremakubatuuriline - näiteks 3 rattalisel diiselmootoriga mopeedil on ainult võimsusepiir 4kw. Koos uue liiklusseaduse kunagi lõpuks kehtimahakkamisega ei ole seda rataste arvu piirangut enam ja see laieneb ka kahe- ja neljarattalistele.