[urmast]

[quote='oldmoped' pid='258080' dateline='1295202749

P.S. Kas tõsti küsitakse kroomimimise, värvimise, sadula nahatamise, trosside, juhtmete ja muu sellise eest kuskil vähem raha, kui öelda, et need detailid lähevad alla viiekümne kuupsentimeetrise töömahuga masina külge?
[/quote]

Julgen sellel teemal sõna võtta. Olen oma kätega või sõprade abiga restaureerinud ca 20 kaherattalist. Nende seas on olnud Indiane, H-D, BMW, hulk Jawasid ja CZ-tte; nõukogude tehnikat ja Lvovi võrr. Kulutused restaureerimisele sõltuvad põhliselt sellest ,mida ja kui hästi teha. Kui üritada teha nii,et oleks võimalik restaureerimiskonkursil auhinnalisele kohale pretendeerida, siis võivad kulutused olla kahe või kolmekordsed võrreldes sellega ,kui teha keskmisel tasemel. Kui võrrelda Ameerika tsikli ostmiseks ja restaureerimiseks tehtud kulutusi ja võrri, siis ameeriklane läheb 10 kuni 20 korda kallimaks. Vahe on veel suurem, kui teha võrri keskmisel tasemel. Sellepärast on ka minu mitmed sõbrad Soomes asunud mopeedide kallale, rahakott ei vea lihtsalt suurt tsiklit välja. Tegemise tahtmine aga on.
Tõsi on, et kroomimise ja värvimise pinnaühiku hinnad ei sõltu masina margist, mille külge nad läheved. Küll on aga suur vahe masinate pindalas. Trossidest ja juhtmetest ei tasu üldse rääkida. Võrrile läks ainult küünla ja lambi juhe mida leidub igas garaažis. Trossid õnnestus leida ka praktiliselt uued, kõri tsingikiht tuli ainult uuendada. Indianile tulid samad asjad tellida Hollandist. Mootori remont ei ole üldse võrreldav. Ainult üks kolb maksab sama palju kui keskmine võrri projekt. Kui mul läheks vaja Indianile korralikke silindreid, siis nende eest tuleb välja käia sama palju krabisevat, palju maksab restaureeritud võrr või mopeed. Näiteks Soome vanamootorratta laadad on muutunud tänapäeval põhiliselt mopeedi osade müügikohaks. Odava raha eest on võimalik osta palju vajaminevaid uusi osi. Oma võrri restaureerimisel õnnestus isegi siinsetelt laatadelt leida nii hästi säilinud kroomosi, et neid võis pärast vähest poleerimist kasutada.

Igatahes, soovin kõigile jõudu, edu võrride ja mopeedide restaureerimisel .
Olen endiselt seisukohal, et see on just õige tee vanatehnika harrastuse juurde tulemiseks. Midagi ei ole katki, kui sellega tegeldakse elu lõpuni. On ju mopeedid samasugune tehnika ajaloo osa, kui suuremad tsiklid.