09-06-2011, 10:52 AM
(Seda postitust muudeti viimati: 09-06-2011, 11:01 AM ja muutjaks oli Jesper.)
Suruõhuballooni energiatihedus on suhteliselt vilets, umbes tavalise pliiaku tasemel, ja pole teada mõistliku hinnaga perspektiivikat tehnoloogiat, millega seda lähitulevikus oluliselt tõsta võiks. Teine probleem on meie kliimas suruõhupaagi jahtumine tühjenemisel, kui sa tangid talveöösel oma kodukompressorist paagi täis ja päeval selle tühjaks sõidad, jääb kogu tankimisel paaki sisenenud õhuniiskus jääna sinna maha. LAV-is vist see probleem on vähem aktuaalne.
Eeliseks elektri ees muidugi on lihtsus ja suhteline odavus, samas elektriajamis on jälle vähem liikuvaid osi, seega ta on teoorias töökindlam.
Muidu üks koht, kus ma arvan et suruõhk täitsa omal kohal võib olla, on nn KERS ehk pidurdusenergia taaskasutuse süsteem tavalise sisepõlemismootori juures. Piisava võimsusega kompressor on ju iga auto kapoti all "standardis" olemas, kuna süsteemi "käive" on suur aga korraga laetava energia kogus väike, siis ei ole ballooni energiatihedus nii kriitiline, süsinikkiust balloon ei "väsi" laadimistsüklite peale nagu akud kipuvad tegema ning suruõhumootor on võrdlemisi lihtne ja odav vidin.
Eeliseks elektri ees muidugi on lihtsus ja suhteline odavus, samas elektriajamis on jälle vähem liikuvaid osi, seega ta on teoorias töökindlam.
Muidu üks koht, kus ma arvan et suruõhk täitsa omal kohal võib olla, on nn KERS ehk pidurdusenergia taaskasutuse süsteem tavalise sisepõlemismootori juures. Piisava võimsusega kompressor on ju iga auto kapoti all "standardis" olemas, kuna süsteemi "käive" on suur aga korraga laetava energia kogus väike, siis ei ole ballooni energiatihedus nii kriitiline, süsinikkiust balloon ei "väsi" laadimistsüklite peale nagu akud kipuvad tegema ning suruõhumootor on võrdlemisi lihtne ja odav vidin.