[valdo]

Tegu on Rootsi meesterahva jalgrattaga Husqvarna ühest viimastest partiidest, mis saabusid siia enne Teist Maailmasõda. Raaminumber 591654 võimaldab võrdluses Husqvarna tehasemuuseumi andmebaasiga oletamisi hinnata, et ratas on toodetud kas 1939. aasta päris lõpul või 1940. aasta alguses.

Ratas oli minu kätte jõudmisel säilinud üsna ideaalilähedases algses seisukorras - värv, kroom ja värvikaunistused praktiliselt ilma kriipimis- ja roostekahjustusteta ning pisiosi kadunud väga minimaalselt. Peal vaid aastakümnete taak, kuna viimased 40 aastat näis ratas olevat seisnud.

See võimaldas ratta restaureerimise läbi viia üsna minimaalsete ressurssidega. Tööd seisid järgnevas:

1. Kogu ratas sai puhastatud aastakümnete paksusest sodikihist (mis keti ja porilaudade ümbruses oli ikka aukartustäratavalt paks). Samuti oli kett ise mattunud meeletu õli- ja sodikihi alla.

2. Kogu värvkate ja kroomosad said põhjalikult puhastatud ning poleeritud. Värvikaunistusi - kitsad kuldsed paaristriibud - ei ole uuendatud, nad on 95% ulatuses (ja paistab et kohati enamgi) säilinud. Kohati tugevalt tuhmunud värv õnnestus viia vägagi kõrgläikeni.

3. Pakiraami must värvkate sai täies mahus uuendatud - tõenäoliselt oli pakiraam edasimüüja või kaupluse paigaldatud lisaseade, mille värvkate polnud sama kvaliteetne kui ratta enda värvkate. Seepärast oli pakiraami värvkate (erinevalt ratta värvkattest) märgatavalt kahjustatud.

4. Rattale alla monteeritud 1950ndate aastate nõukogude päritolu rehvid (muide kasutuskõlbmatuks pragunenud) said asendatud algsetele lähedaste rehvidega. Muuhulgas sai rehvivahetusega seoses rattale monteeritud ka algsele lähedased ketiga kattega ventiilid.

5. Rattale sai külge monteeritud algsele lähedane pump.

6. Rattale sai külge monteeritud 1940. aasta Järvamaa numbrimärk.

7. Rattale sai külge monteeritud ajastutruud ja väga hästi säilinud firma Radsonne lamp ja dünamo.

Rohkem töid ei olnud ratta hädapäraseks restaureerimiseks vaja ette võtta. Ülejäänu oli heas korras säilinud ja algne (sh tööriistakott koos seal olnud tehasekomplektsuses tööriistadega). Kunagi tulevikus võiks vaid uuesti lasta kroomida pedaali otsaplekid ja leistangi püsttoru, kuna seal on galvaankate (erinevalt muudest detailidest) osaliselt vigastatud. Mujal on kroom säilinud väga heas korras. Samuti ei ole ma kindel, kas rattal olid algselt all mustad rehvid - võibolla oleks õigem panna talle alla tumehallid rehvid, kuna nt pedaalikummid on tal tumehallid.

Ratas on väga sarnane 1938.-39. aasta varasemale Husqvarna mudelile (vrd nt minu erakogus oleva osaliselt restaureeritud 1938. aasta Husqvarnaga), kuid samas on tal eelmisega võrreldes mitmeid erisusi:

1. Tagaratta kinnitus raamile on teine (uuemat tüüpi), ilma ketipingutajateta.

2. Ketiratta muster on teine - varasema kolme H-tähe asemel on lihtsaaaalt viis rõngast.

3. Sadula vedrulahendus on teine - spiraalsest esivedrust on loobutud, taga on topeltvedrude asemel tavalised ühekordsed. Selline sadul meenutab 1930ndate lõpu Nyman'i rattakorporatsiooni (margid Crescent, Vega, Hermes) kasutatud sadulaid.

4. Esiratta rummu juures on loobutud õlitusniplist.

5. Porilauatraatide (ja pakiraami) kinnitused on viidud rattamutrite alt ära eraldi kruvide alla.

6. Muutunud on esiporilaua kuju - loobutud on külglaiendustest ning üleskeeratud alaosa profiil on muutunud (sarnase(ma)ks 1930ndate lõpu Nyman'i kontserni ratastega).

Ning peamine konstruktiivne muudatus (erisus) - ratta raam on ERAKORDSELT kõrge, seda eriti just sadula-aluse püsttoru osas - vt fotod, kus 28" tagaratas näib sadula asendi suhtes väga tilluke olevat. Tõenäoliselt on tegemist kõrgeima raamiga rattaga, mida ma üldse olen kunagi näinud. Kui ratas asetada rõhtsele maapinnale, siis paikneb raami ülemine toru selges tõusvas kaldes leistangi poolt sadula poole - põhjuseks asjaolu, et esikahvel ja raami esiosa pikkus on identsed varasema, st "tavalise" Husqvarna omadega. Midagi sarnast ei ole ma ühegi teise 1920-30ndate aastate jalgratta juures varem näinud.

Kuna mul teisi sama ajastu/mudeli Husqvarnasid (meesterattaid, mille ketirattamuster moodustub viiest rõngast) võrdluseks ei ole, siis jääb selgusetuks, kas väga kõrge raam oli viimase mudeli eripära või on tegemist mingi erivariandi või -modifikatsiooniga, mida tehas "tavalise" kõrgusega raamide kõrval tootis ja mida vajadusel edasimüüjatelt tellida sai. Kui kellelgi on seesugust võrdlusmaterjali ja/või täiendavat teavet, siis oleksin ma selle eest äärmiselt tänulik.

Lõpuks ka fotod: