14-01-2012, 02:09 AM
(Seda postitust muudeti viimati: 14-01-2012, 02:19 AM ja muutjaks oli motamees.)
(14-01-2012, 00:19 AM)korvimees Kirjutas: ...Kui ikke õhtul näha oli, et külmaks läheb, siis valasin umbes liitri benssu karterisse. Siis veel korraks käima ja kodo. Vesi oli muidugi juba välja lastud, kraanid läbi puhutud ja uuesti kinni pandud. Muidu oli hommikul jää kraani sees ja ei saanud sulgeda.
Vanasti lasti ka sapikal õhtul õli välja ja viidi ööseks ämbriga tuppa pliita pääle sooja...
Hommikul kuum vesi plokki ja naksti käima. Eriti kõva külmaga tuli paar ämbritäit läbi ploki valada. Viimane ämbritäis lendas esiklaasi peale. Nii sai kohe sõitma hakata. Huvitav, et klaas pole katki läinud.
Tegu polnud sapikaga, vaid ZILiga.
(10-01-2012, 16:55 PM)aavu Kirjutas:Ega selle pirni panekuks ei pidanudki kõva mees olema. See oli sage nähtus.(10-01-2012, 15:39 PM)Basilio Kirjutas: Räägiti, et vene ajal pannud kõvemad mehed põleva esilaterna pirni paaki ujuma. Et soojendaks.
Olen kuulnud, ise pole proovinud. Puuduseks, et "ujuva" pirni pidi pooliku või tühjavõitu paagi puhul lainega vastu kütusetoru puruks lööma. ...
Pirni ei löönud puruks, kui see traadiga kütusetoru külge seoti. Pirn pandi just toru otsa juurde, kütusevõtu kohale.
Valgustatud paagis oli hea jälgida, kuidas igatsorti "kollid" kütuse sees ulpisid. Pirni tekitatud soe pani ju paagis kütte ringlema.
Kogu päeva ei pidanud pirn põlema, kuna tagasivool soendas lõpuks piisavalt paaki. Eks ka mootori soe jõudis natuke ilma ümber traktori soendada.
Metsamajandi tanklas tehti ka talvekütust. Kütteauto lasi pütitäie bensiini diislitsisterni. See vahekord oli olnud täpselt paras.