08-02-2012, 23:26 PM
Kui bensiinimootorit tahta gaasiga käima panna "isetegemise korras", siis tasuks rahalistest kaalutlustest lähtudes osta mõni vanem gaasiga töötav auto, millel on gaasiseade peal olemas - seejärel tõsta gaasiseade enda uuemale autole ringi, ning vana doonor-romu vanametaali müüa: nii peaks gaasiseade enamvähem nulliga kätte tulema.
Näiteks kui panna Saksa autoportaalis http://www.mobile.de otsingusse gaasiga töötavad autod, siis 300 euro ümbruses on mitukümmend sellist, ning paljud neist asuvad Poolas.
Kui auto on gaasiga tööle saadud, siis edasi tuleks minna baloonigaasi pealt puugaasi peale - siin peitub suurim oht odava vene gaasi näol: kui autol on juba gaasiseade olemas, siis kiputakse lisama sinna suur gaasiballoon, ning jääda sõltuvusse venemaa ca 5 eek =0.3 eurose liitrihinnaga gaasi tankimisest.
Kuna puugaasi generaator on üsna suur, siis tasuks ta paigutada 750kg registrimassiga järelkäru peale - B-kategooria lubadega võib igaüks sellist käru vedada - samuti saaks järelkäru peale paigutada piisava puude tagavara, mis peaks võimaldama ümber Eesti sõitmist "ühe tankimisega".
Kui aga hakata puugaasi-autosõidu tarbeks energiavõsa kasvatama (aastas ca 3 tonni hektari kohta), siis tasuks parem rapsi kasvatada (aastas ca 2 tonni hektari kohta), ning rapsist pressida õli diiselmootori jaoks - nii kaob vajadus mahuka puugaasi geenraatori järele, ning sõita saab rapisõli abil tavalise diiselmootoriga.
Mujal maailmas kasvatatakse suhkrupeeti ja tehakse suhkrupeedist puskarit/piiritust (aastane tootlus samuti paar tonni hektari kohta), mille abil pannakse bensiiniga sõitvad autod tööle - kuid arvestades Eestis olevat röögatut elukutseliste joodikute hulka, ning siinseid seadusi, siis ei õnnestu siin piirituse kodus tootmine autokütusena.
Kui aga seada eesmärgiks saada võimalikult suur põllupinna energeetiline tootlus, tasuks põld täis panna päikesepatareisid (aastane tootlus 1.5 miljonit Kwh hektari kohta = ca 100 tonni vedelkütust), ning sõita elektriautoga.