[stihl]

Jep, kuna jutt vahepeal sujuvalt sooda peale libises, siis räägiks ka sellest pisut lähemalt.


Mitmest eelnevast värvi- ja pahtlikihist oli vaja vabastada üks üsna väga vana ja õrn autokere ning pöördusin vastava abipalvega ülalpool mainitud SBB poole.

Vanamehed vedasid mu tagahoovi sellise monstrumi:




Mütsid, klapid, prillid pähe




...kompressor "putkast" käima, gaasipedaal pöidla all ja kaks meest hakkasid kordamööda hagu andma:







Spetsiaalselt automoto iseehitajaile (nagu kohati ka ma ise) mõeldes tegin ka ühe lähema pildi kasutatavast tehnikast...("poest" ostes komplekt umbes 25 - 30 tuh eur)





See kollane junn tagaplaanil on V8 diiselmootoriga suht võimas USA päritoluga autonoomne kompressor, esiplaanil olevasse valgesse koonustünni tühjendati eelnevalt üsna mitu 25kg kaaluvaid tehnilise sooda kotte. Väiksem valge tünn ilmselt vee-eraldi? (õhu kokkusurumine peaks ju vett tekitama...)

Kokku, koos porikate, kapoti, uste, radika, pagassi + luugi ja torpeedoga kulus 15 tundi pidevat kompressori undamist ja suruõhu sisinat ja uskuge mind, see töö ei ole kerge.

Seevastu tulemus sai superhea:



Sellist põhjapilti, mis avanes, pole veel keegi siinmail näinud:




Eks hinna kohta kommenteerivad nad ise, aga tundub, et asi on seda väärt ja minu otsus on, et meie töötoas taastatavate autode mitte ühtegi kere enam liiva, haavli, alu vms jamaga ei puhastata.
Igal juhul soovitan soodat.
Plekk on pärast pritsimist haljas, ilus, puhas ja ei ole endiselt roosteaktiivne.
Kesküttega kuivas ruumis pole isegi kohene kruntimine vajalik.