31-12-2003, 15:09 PM
J{arburaatori reguleerimine tühikäigu
v ä i k e s t e I e p ö ö r e t e I e. Eesmärk on siin mootori ühtlane töö minimaalsetel pööretel. Reguleeritakse töö- sooja mootori ja täiesti avatud õhuklapi korral.. Tulemu- sed on head siis, kui süüteseade on korras, süütemoment õige ja kütuse etteandmisel pole takistusi. Neljataktilises mootori s peavad lisaks sellele klapivahed oleqla normis. Reguleerimin.e toimub järgmiselt: vabastatakse emul- SiOOlli või õhu hulka piirava nõelkruvi vastumutter (vt. joon. 111, b), keeratakse nõelkruvi lõpuni kinni ja see- järel umbes 1,5 pööret lahti. Käivitatakse mootor ja keeratakse segusiibri piirdekruvi seisu, mille puhul moo- tor töötab väikseimatel pööretel. Siis keeratakse nõelkruvi ettevaatlikult ühele ja teisele poole, kuni leitakse asend, mille juures pöörded on maksimaalsed. Kui need pöörded on tühikäiguks liiga suured, siis vähendatakse neid piirde- kruvi väljakeeramisega ja leitakse segusiibri uuele seisule vastav nõelkruvi asend (see on igal segusiibri seisul eri- nev).
Kui tühikäiguseade puudub, reguleeritakse tühikäigule
.I~ vastav segusiibri seis trossi ümbrise tuginipli sisse-
vliljakeeramisega (eelnevalt vabastatakse nipli vastu- mutter).
Reguleerimise õIgsust kontrollitakse segusiibri j?irsu avamise ja sulgemisega. Mootor ei tohi siibri avamisel vahele jätta ja sulgemisel seiskuda. Kui mootor proovimisel seiskus, siis tuleb piirdekruvi abil pöördeid veidi suuren- dada ja leida ka nõelkruvi uus asend.
Segu koostist mootori keskmisel koor- musel reguleeritakse siis, kui mootori I on halb kiirendus, ta jätabvahele või kulutab liigselt kütust. Regu- leeritakse doseernõela asendi muutmisega segusiibris. Segu rikastamiseks tuleb nõela tõsta, lahjendamiseks -alla lasta. Karburaatori tüübist olenevalt on doseernõelal 4 ...8 seadeasendit, mis võimaldab segu koostist muuta kuni 40%.
Doseernõela optimaalne seadeasend leitakse kontrollsõi- tudega. Valitakse vähese liiklusega 500. ..100 m -pikkune rõhtne teelõik, mida läbitakse kiirusega 60 80 killjh. Algul tõstetakse järk-järgult nõela, kuni mootori võimsus hakkab vähenema ja töötaktid hakkavad vahele jääma (paugud summutis). Lastes nõela niipalju tagasi, et mootor tÖötab stabiilselt, saadakse ta seis, mis vastab m a k s i .. maa I v õim s u s e I e. Nüüd lastakse nõela järk-järgult allapoole, kuni mootori töösilmnevad lahja segu tunnused. Seejärel tõstetakse nõela veidi ülespoole, kuni need tun- nused kaovad. See seadeasend vastab suu r i maI e ö k 0 n 0 0 m s u s e I e. Pärast seda kontrollitakse mootori tööd vaheiduval režiimil. Selleks sooritatakse kaks hoo- võUu otsekäigul, tõstes kiirust 50 km/h kuni 75... ., .85 km/h. Esimesel kontrollsõidul antakse gaasi suju- vait, teisel -järsult. Seejuures jälgitakse hoolikalt moo- tori töö iseloomu. Oige reguleerimise korral mootori pöör- ded suurenevad tõrgeteta, väljalaskemüra on terava \'kõlaga ja korrapärane. Kui järsul gaasiandmisel tekkis nagu pidurduniine ja mootor «aevastas», tuleb doseernõela veidi tõsta. Kui mootor järsul gaasi andmisel suurendab pöördeid alles pärast väikest pausi, on segu rikas ning nõela tuleb lasta allapoole.
Segu koostise õigsust näitab ka süüteküünla isolaatori alumise osa ja elektroodide värvus. Kui kohe pärast 1,5. ..2,0 km läbisõitu kiirusega 75. ..80 km/h väljakee- ratud küünal on mustjas (tahmajälgedega), siis on segu rikas. Isolaatori valkjas värvus aga vihjab lahjale segule.
toores skanneering A.Palu raamatust \"Mootorrattad\"
(ärge kellelegi ära rääkige
)
v ä i k e s t e I e p ö ö r e t e I e. Eesmärk on siin mootori ühtlane töö minimaalsetel pööretel. Reguleeritakse töö- sooja mootori ja täiesti avatud õhuklapi korral.. Tulemu- sed on head siis, kui süüteseade on korras, süütemoment õige ja kütuse etteandmisel pole takistusi. Neljataktilises mootori s peavad lisaks sellele klapivahed oleqla normis. Reguleerimin.e toimub järgmiselt: vabastatakse emul- SiOOlli või õhu hulka piirava nõelkruvi vastumutter (vt. joon. 111, b), keeratakse nõelkruvi lõpuni kinni ja see- järel umbes 1,5 pööret lahti. Käivitatakse mootor ja keeratakse segusiibri piirdekruvi seisu, mille puhul moo- tor töötab väikseimatel pööretel. Siis keeratakse nõelkruvi ettevaatlikult ühele ja teisele poole, kuni leitakse asend, mille juures pöörded on maksimaalsed. Kui need pöörded on tühikäiguks liiga suured, siis vähendatakse neid piirde- kruvi väljakeeramisega ja leitakse segusiibri uuele seisule vastav nõelkruvi asend (see on igal segusiibri seisul eri- nev).
Kui tühikäiguseade puudub, reguleeritakse tühikäigule
.I~ vastav segusiibri seis trossi ümbrise tuginipli sisse-
vliljakeeramisega (eelnevalt vabastatakse nipli vastu- mutter).
Reguleerimise õIgsust kontrollitakse segusiibri j?irsu avamise ja sulgemisega. Mootor ei tohi siibri avamisel vahele jätta ja sulgemisel seiskuda. Kui mootor proovimisel seiskus, siis tuleb piirdekruvi abil pöördeid veidi suuren- dada ja leida ka nõelkruvi uus asend.
Segu koostist mootori keskmisel koor- musel reguleeritakse siis, kui mootori I on halb kiirendus, ta jätabvahele või kulutab liigselt kütust. Regu- leeritakse doseernõela asendi muutmisega segusiibris. Segu rikastamiseks tuleb nõela tõsta, lahjendamiseks -alla lasta. Karburaatori tüübist olenevalt on doseernõelal 4 ...8 seadeasendit, mis võimaldab segu koostist muuta kuni 40%.
Doseernõela optimaalne seadeasend leitakse kontrollsõi- tudega. Valitakse vähese liiklusega 500. ..100 m -pikkune rõhtne teelõik, mida läbitakse kiirusega 60 80 killjh. Algul tõstetakse järk-järgult nõela, kuni mootori võimsus hakkab vähenema ja töötaktid hakkavad vahele jääma (paugud summutis). Lastes nõela niipalju tagasi, et mootor tÖötab stabiilselt, saadakse ta seis, mis vastab m a k s i .. maa I v õim s u s e I e. Nüüd lastakse nõela järk-järgult allapoole, kuni mootori töösilmnevad lahja segu tunnused. Seejärel tõstetakse nõela veidi ülespoole, kuni need tun- nused kaovad. See seadeasend vastab suu r i maI e ö k 0 n 0 0 m s u s e I e. Pärast seda kontrollitakse mootori tööd vaheiduval režiimil. Selleks sooritatakse kaks hoo- võUu otsekäigul, tõstes kiirust 50 km/h kuni 75... ., .85 km/h. Esimesel kontrollsõidul antakse gaasi suju- vait, teisel -järsult. Seejuures jälgitakse hoolikalt moo- tori töö iseloomu. Oige reguleerimise korral mootori pöör- ded suurenevad tõrgeteta, väljalaskemüra on terava \'kõlaga ja korrapärane. Kui järsul gaasiandmisel tekkis nagu pidurduniine ja mootor «aevastas», tuleb doseernõela veidi tõsta. Kui mootor järsul gaasi andmisel suurendab pöördeid alles pärast väikest pausi, on segu rikas ning nõela tuleb lasta allapoole.
Segu koostise õigsust näitab ka süüteküünla isolaatori alumise osa ja elektroodide värvus. Kui kohe pärast 1,5. ..2,0 km läbisõitu kiirusega 75. ..80 km/h väljakee- ratud küünal on mustjas (tahmajälgedega), siis on segu rikas. Isolaatori valkjas värvus aga vihjab lahjale segule.
toores skanneering A.Palu raamatust \"Mootorrattad\"
(ärge kellelegi ära rääkige
)