[Wiki432]

Aastate taguseid mälestusi:
Poolil kärvab ära tavaliselt kõrgepingepool. Kas siis on katkestuses (saab testriga edukalt mõõta), lööb otse massi pooli sisemuses, või on lühiskeerud (vot neid ei mõõda testriga välja). Sellisel poolil sai maha lõigatud ainult kõrgepingemähis. Madalpinge omale sai üks kiht lisaks mähitud, siis oli säde veidi rasvasem.
Kui aega on laialt ja teha pole miskit, või on isu täpsemalt viga otsida, sai katsetusi tehtud ka akusüüte versiooniga. Laialivõetud magneetoga "Druzba" teadupärast sädet ei genereeri. Kui nüüd ahelasse süütepool - kontaktid ühendada 6v alalisvooluallikas, saab ka käega väntvõlli keerates sädet silmaga kontrollida. Sest viga, mis oli suuremalt jaolt süütepoolis, võis peituda vahest ka mingis muus detailis.
Näiteks: Kondekas läbi - panin täiesti uue, sädet ikka pole. Pika pusimise peale tuli välja, et see uus oli ka vigane. Mingi kontakti plastmassist võllipuks juhtis tundmatul põhjusel voolu. Kontaktide neetühendused ei ole mitmeid kordi elektrilist ühendust andnud. Alasi kontakt on logisenud alasi peal. Kondensaatori juhe plastikrüüzi sees katki. Nõukogude tehnika pakkus palju muidki rõõmsaid üllatusi.
Mina koostasin alati vooluringi: mass - originaal süütepool - lisa süütepool - kontaktid - mass. Kontaktidega paralleelselt muidugi kondensaator. Minu kätte jõudis üks "Druzba", millel oli vooluring: mass - originaal süütepool - kaheks jagunemine. Ühes ahelas lisasüütepool - mass, teises kontaktid - mass, koos kontaktidega parallellselt oleva kondensaatoriga. Süsteem toimis, kuigi oli vastupidi heas tavas koostatud skeemile.
Aga enne ümberehitusi prooviks mina ikka originaal süsteemi ära.

P.S. Ei naudi vihmast hommikut, vaid nohust nina ja peavalu.