[Wiki432]

Ei anna rahu.
Uurides netis vedelevat informatsiooni, julgeks hetkel küll öelda, et jutud Boris Kaburist, kui mootorsae leiutajast on ilmselge liialdus. Esiteks oli mootorsaag siis juba leiutatud. Samahästi ei saanud ta leiutada ei sisepõlemismootorit ega saeketti. Ka need olid juba olemas. Samuti olid need elemendid omavahel juba kokku pandud ja töökõlbulikkus kontrollitud.
Stihli patendeeritud saag ei olnud samuti kõige esimene maailmas, ammugi polnud see "Druzba" nime kandva mootorsaega sarnane, nagu kaks tilka.
Kaburist edasi. Tema haridus ei oleks mootorite või saagide leiutamiseks sobilik olnud.

Aastal 1936 lõpetas Tallinna poeglaste kommertsgümnaasiumi. 1942 Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna magister. Aastail 1942–1945 oli ta Tartu Ülikooli radioloogiakateedri assistent. 1946–1947 töötas Üleliidulises Okeanograafia ja Merekalamajanduse Teadusliku Uurimise Instituudis Moskvas.

Siin pole ühtegi tehnilist haridust ja tööpraktika (2+3 aastat mittetehnilisel alal) ei tee ka mootorispetsialistiks.

Aastad 1947–1954 veetis Siberi vangipõlves, kus koos teiste pagendatud teadlastega töötas Üleliidulises Metsatööstuse Ministeeriumi erikonstrueerimisbüroos välja bensiinimootori peal töötava käsisae. Kabur nimetas mootorsaage algul nimega "Taiga", hiljem hakati seda nimetama "Družbaks".

Koos teistega. Juba loogilisem. Oli siis väljatöötajate grupis. Võib-olla. Aga mitte leiutaja. Ja see nime panek? Tema pani nime ja teised, mis tegid? Leiutas ühe tehniliselt perfektse asja (ajastu kohta) ja siis terve ülejäänud elu enam mitte ühtegi tehnkavaldkonda käivat tööd? Ebaloogiline. OK, jätame kadunud Borise rahule.
Räägime N Liidu metsatöömasinatest enne II Maailmasõda. Et metsatöö on käsitööna raske ja tööviljakus niru, kujutame kõik ette. Kahemehesaag ja hobustega väljavedu ei ole eriti efektiivsed. Tüüpiliselt Nõukogude propagandale leiutatai just venemaal maailma esimene see või teine agregaat, kuid ühestki neist ei ole ei pilti, ega joonist, veel vähem fotot või filmilõiku. Juba 1931 olevat esimesed katsepartiid mootorsaagesid valmistatud, aga ühtegi dokumenti või joonist või säilinud agregaati arusaadavalt ei ole. Asutuses nimega ЦНИИМЭ (Eksisteerib veel praegugi - ЦНИИМЭ - Центральный научно-исследовательский и проектно-конструкторский институт механизации и энергетики лесной промышленности / Tsentraalne metsatööstuse mehhaniseerimise ja energeetika teduslik-tehniline ja projekteerimis-konstrueerimis instituut) hakati kõrgemalt poolt tulnud käsuga välja töötama Stalinlike plaanide täitmise kindlustamiseks ja metsatööde kiiremaks läbiviimiseks mootorsaagesid. Meenutame nüüd jälle seda pildimaterjalide puudust hästitöötavate ja toredate asjade väljatöötamisel. Nii on ka ЦНИИМЭ-1, 2, 3 ja 4-ga. ЦНИИМЭ-5-st on ometi pilt:
Pikemalt ka siin: http://mpg.susu.ru/_derevoobrabotka
ЦНИИМЭ-6 on samuti ajaloos jäädvustatud. 200Hz mootoreid hakati kasutama tõenäoliselt viiendale mudelile üleminekul, kuigi mõned andmed väidavad, et kuuendale.
Aga selle sae piltide pealt vaatab vastu tuttav "Druzba" saeplaat. Kustsaadik see alguse sai, ei ole tuvastanud. Sae plaat on ka harjumuslikul, paremal, pool. Kui vaadata vanade kahemehe mootorsaagide fotosid, on pikimootori ja nurkreduktoriga saagidel enamuses latid vasakul pool.
Kust mootor võeti? Vene Wiki väidab väljatöötaja kohta: Двигатель МП-1 конструкции ЗМКБ «Прогресс» им. академика А. Г. Ивченко, milles ma sügavalt kahtlen. Kuigi ühegi lääne saega ei ole piltidel piisavalt sarnasusi kohanud, et miskit nendest esiisaks pidada. Sama ka reduktori kohta.
Igasugu lehtedel sai kolatud, aga Boris Kaburi kohta ei vihjetki. Küll aga leidsin teise huvitava tegalase. Lähemalt siin.
William Kuosmani rahvuse kohta on öeldud, et ei olnud ta eestlane, ei soomlane, midagi vahepealset nagu. Oli ta sündinud ameerikas või nooruspõlves sinna sattunud, aga sealt ta kolmekümnendate aastate alul venemaale koos ameeriklannast naisega tuli ja võttis vene kodakondsusegi. Töötas alul Gorki autotehases, kolmekümnendate teisel poolel saadeti asumisele põhja, kus ta andeka konstruktorina sattus Himkisse või õigemini selle põhjafiliaali - sinnasamma ЦНИИМЭ-sse. Instituudi kollektiiv esitati Stalini preemiale elektrisaagide eduka väljatöötamise eest, aga Kuosmani nime pikas nimekirjas direktorite ja politrukkide kõrval ei olnud. William Kousman oli selle peale nii solvunud, et läks Ameerika Ühendriikide saatkonda ja palus end Ameerikasse tagasi saata. Kuid talle öeldi ära. Kohalik Nõukogude võim saatis selle peale Kousmani asumisele, kuhu, ei tea. Hrustsovi ajal pöördus Kuosman uuesti Himki instituuti tagasi ja töötas seal kuni pensionini. Juba pensionärina sõitis 70-date keskel koos naisega ameerikasse tagasi. Nii tema, kui 80-datel ameerikasse ära kolinud poeg Bill on nüüdseks surnud.

---

Mõned postid eespool oleval plakatil on tõenäoliselt kahemahe elektrisaag ВАКОПП. Sama grupi varasem töö. Või kopeering? Kes teab.