[Wiki432]

TALUPOEG TALUJA kirjutas:
On olemas ka samasugune reduktor,kuid võimalus õlituseks olemas.

Jah, ei jõudnud ajalootunniga sinnamaale, hetkel ajapuudus ka kummitab.
Reduktorist, mida TT mainis: Saekett tahab õlitamist, see on selge. Kahjuks ei suutnud vene konstruktorid välja mõelda toimivat õlipumpa või tehased ei suutnud selliseid valmistada, või ei antud kõrgemalt poolt limiiti või ei antud lihtsalt rohelist tuld, aga keti määrimine teoreetiliselt siiski teostati. Selleks oli käepideme masti ülaosas punn ja mast valati õli täis. Käepideme vasakul poolel oli gaasihoovaga analoogne hoovake, mis avas trossi abil masti alaosas oleva klapi. Edasi voolas õli raskusjõu mõjul voolikut mööda reduktoris oleva stutseri poole ja sealt läbi reduktori korpuse saelehele. (Huvitav, kas Druzba saelehel oli õlituseks auk ka olemas? Mul on kodus ainult Urali latt. Druzba oma on ka, aga see on väga sügava kultuurikihi all ja ei mäleta mitte, kuhukohta peaks kaevuma). Operaator -saemees avas südametunnistuse järgi manuaalselt vahel õliklappi. Erinevuseks tavareduktoriga võrreldes oligi sellel reduktoril ainult stutseri ja kanali olemasolu.
Mainitud süsteemiga saagisid liikus kaubanduses, kuid enamikus olid "Druzbad" siiski ilma ketiõlituseta. Minu omanduses sellist reduktorit pole olnud, näinud olen küll. Samas tuleb tõdeda, et ühtegi toimivat mastiõlitussüsteemi pole näinud, kõigil olid voolikud või tross puruks, või polnud viitsitud neid remondi käigus tagasi panna. Ja ma ei tea kedagi, kes teaks kedagi, kes oleks seda süsteemi korrapäraselt kasutanud.
Joonisel on näha avamislink vasakul käepidemel, avamistross, punn masti ülaosas, veidi nurga all mastiga, ja voolik masti alaosast reduktorisse.