01-10-2012, 13:16 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 01-10-2012, 13:19 PM ja muutjaks oli Jahimees.)
Enda kogemustest tavainimesena (ei tegele lume lükkamisega, kuid see tehnika mind huvitab).
Ühes Tallinnast kaugemal asuvas väikevallas tegeles umbes 8 aastat lume lükkamisega üks kohalik "põllumees", kelle peamiseks tõrjevahendiks oli sirge teraga MTZ1025. Teed said lahti aetud ja ka hoitud sõidetavad, kuid põhiprobleemiks oli kehv kvaliteet ja teostamise aeg (kuigi lumi oli ju harva poole meetri kõrgune). Leping küll ilmselt määras, mis ajaks pidid olema teed lahti, kuid ükskord sai tuttava juures oodatud pool päeva, et välja pääseda. Tuleb aga meeles pidada, et tegemist oli kergete talvedega, mida me peaksime ikka veel mäletama. Esimene lumerohke talv tõi välja kõik probleemid selles korralduses - tehnika ei pidanud vastu ja seda ei olnud piisavalt. Õnneks tegi vald sellest järeldused ja järgmistel aastatel on valla teesid hooldanud ühe turbaraba traktorid. 3 kaasaegset suurt Valtrat (pluss kohalike jutu järgi mingi vanem sinist värvi Lääne traktor veel, võibolla Valmet, ise pole näinud) varustatud sahkadega ees ja taga ja teed olid paremas korras ja kiiremini lahti aetud, kui kunagi varem.
Ise elan umbes poole lähemal Tallinnale ja samuti väikevallas, kus peab tõdema, et olukord on kahjuks sedamoodi, nagu ta oli eelmises kirjelduses varasemalt. Lumelükkamise leping on juba aastaid kätte mängitud vallavolikogus oleval mehele, kelle firmal on kaks traktorit - MTZ1025 (varustatud muudetava nurgaga esisahaga) ja John Deere 6010 (esimene sahk kõrge hõlmaga muudetava nurgaga ja tagumine muudetava nurgaga, kui ka liigutatav traktori telje suhtes). Probleem lihtne - traktoreid pole piisavalt, et need nõutud ajaks igale poole jõuaks. Distantsid, mis tuleb läbida mööda riigiteid (ebamugav ju talvises liikluses sõita) on nii suured, et mitmel korral on olnud viimastel lumerohketel talvedel sedamoodi, et tulen töölt koju ja alles 23 paiku õhtul sõidab vilkurite ja tulede valgel traktor majast mööda.
Enne tehnikast rääkimist soovitan endale väga kindlalt selgeks teha lepingutingimused (mis kellaks lahti aetud, trahvid jne), siis kriitilise meelega üle vaadata teede paiknemine kaardil, ligipääs ja tingimused lükkamiseks (vastavuses traktori suuruse ja võimekusega). Eelnevale lisaks soovitan vaadata end piisavalt pikalt peeglist ja veenduda, et on ikka soov nende päevade järgi, kus tuleb end varakult üles ajada, istuda loksuvas kabiinis ja jõuda hilisõhtul koju, et "rõõmuga" järgmisel varahommikul kõike otsast peale alustada.
Tehnikast rääkides ütleks mina, et K-700 on enamus teede jaoks liiga suur nii mõõtmetelt, kui ka massilt. Teed lõhkuda on lihtne. Kvaliteetsete sahkade tegemine nii suurele massile on väga kallis. Lisaks kütus ja kabiini mugavus. Isiklikult olen arvamusel, et kui lumetõrjeks on juba nii suurt traktorit (massi) tarvis, siis on puhur otstarbekam.
Kui teine valikuvõimalus on ainult T-150K, siis soovitan kindlasti seda. Mis seal muud keerulist ikka. Kvaliteetne muudetavate hõlmanurkadega libliksahk ette (uued ostes väga kallid) ja taha trakori teljest väljapoole liigutatav sahk (seda saab kasutada vallide eemalelükkamiseks sõidu ajal). Raskus taha peale, korralik valgustus, kabiin kasutajasõbralikumaks ja igaks juhuks lumeketid kaasa. Arvesta veel sellise asjaga, et oleks käeulatuses miski selline asi, mis sind kinnijäämise korral abistada suudaks.
Eks selles vallas kehtib ka see, mis tavalises põllumajanduses - Lääne tehnikale ülemineku järel nõuka aega vabatahtlikul tagasi ei soovita minna (kütusekulu makstakse kinni). Igatahes võta väga kriitiliselt ette see, mitut traktorit sul reaalselt vaja on ja viimaseid talvi vaadates pead arvestama mõtteis ka puhuriga (minimaalselt kühvliga, et lumi ära tõsta). Igatahes ei tohi suhtuda lumetõrjesse sedasi, et lihtsast poolkaarekujulisest asjast traktori ees piisab suure raha kokkuajamiseks.
Ühes Tallinnast kaugemal asuvas väikevallas tegeles umbes 8 aastat lume lükkamisega üks kohalik "põllumees", kelle peamiseks tõrjevahendiks oli sirge teraga MTZ1025. Teed said lahti aetud ja ka hoitud sõidetavad, kuid põhiprobleemiks oli kehv kvaliteet ja teostamise aeg (kuigi lumi oli ju harva poole meetri kõrgune). Leping küll ilmselt määras, mis ajaks pidid olema teed lahti, kuid ükskord sai tuttava juures oodatud pool päeva, et välja pääseda. Tuleb aga meeles pidada, et tegemist oli kergete talvedega, mida me peaksime ikka veel mäletama. Esimene lumerohke talv tõi välja kõik probleemid selles korralduses - tehnika ei pidanud vastu ja seda ei olnud piisavalt. Õnneks tegi vald sellest järeldused ja järgmistel aastatel on valla teesid hooldanud ühe turbaraba traktorid. 3 kaasaegset suurt Valtrat (pluss kohalike jutu järgi mingi vanem sinist värvi Lääne traktor veel, võibolla Valmet, ise pole näinud) varustatud sahkadega ees ja taga ja teed olid paremas korras ja kiiremini lahti aetud, kui kunagi varem.
Ise elan umbes poole lähemal Tallinnale ja samuti väikevallas, kus peab tõdema, et olukord on kahjuks sedamoodi, nagu ta oli eelmises kirjelduses varasemalt. Lumelükkamise leping on juba aastaid kätte mängitud vallavolikogus oleval mehele, kelle firmal on kaks traktorit - MTZ1025 (varustatud muudetava nurgaga esisahaga) ja John Deere 6010 (esimene sahk kõrge hõlmaga muudetava nurgaga ja tagumine muudetava nurgaga, kui ka liigutatav traktori telje suhtes). Probleem lihtne - traktoreid pole piisavalt, et need nõutud ajaks igale poole jõuaks. Distantsid, mis tuleb läbida mööda riigiteid (ebamugav ju talvises liikluses sõita) on nii suured, et mitmel korral on olnud viimastel lumerohketel talvedel sedamoodi, et tulen töölt koju ja alles 23 paiku õhtul sõidab vilkurite ja tulede valgel traktor majast mööda.
Enne tehnikast rääkimist soovitan endale väga kindlalt selgeks teha lepingutingimused (mis kellaks lahti aetud, trahvid jne), siis kriitilise meelega üle vaadata teede paiknemine kaardil, ligipääs ja tingimused lükkamiseks (vastavuses traktori suuruse ja võimekusega). Eelnevale lisaks soovitan vaadata end piisavalt pikalt peeglist ja veenduda, et on ikka soov nende päevade järgi, kus tuleb end varakult üles ajada, istuda loksuvas kabiinis ja jõuda hilisõhtul koju, et "rõõmuga" järgmisel varahommikul kõike otsast peale alustada.
Tehnikast rääkides ütleks mina, et K-700 on enamus teede jaoks liiga suur nii mõõtmetelt, kui ka massilt. Teed lõhkuda on lihtne. Kvaliteetsete sahkade tegemine nii suurele massile on väga kallis. Lisaks kütus ja kabiini mugavus. Isiklikult olen arvamusel, et kui lumetõrjeks on juba nii suurt traktorit (massi) tarvis, siis on puhur otstarbekam.
Kui teine valikuvõimalus on ainult T-150K, siis soovitan kindlasti seda. Mis seal muud keerulist ikka. Kvaliteetne muudetavate hõlmanurkadega libliksahk ette (uued ostes väga kallid) ja taha trakori teljest väljapoole liigutatav sahk (seda saab kasutada vallide eemalelükkamiseks sõidu ajal). Raskus taha peale, korralik valgustus, kabiin kasutajasõbralikumaks ja igaks juhuks lumeketid kaasa. Arvesta veel sellise asjaga, et oleks käeulatuses miski selline asi, mis sind kinnijäämise korral abistada suudaks.
Eks selles vallas kehtib ka see, mis tavalises põllumajanduses - Lääne tehnikale ülemineku järel nõuka aega vabatahtlikul tagasi ei soovita minna (kütusekulu makstakse kinni). Igatahes võta väga kriitiliselt ette see, mitut traktorit sul reaalselt vaja on ja viimaseid talvi vaadates pead arvestama mõtteis ka puhuriga (minimaalselt kühvliga, et lumi ära tõsta). Igatahes ei tohi suhtuda lumetõrjesse sedasi, et lihtsast poolkaarekujulisest asjast traktori ees piisab suure raha kokkuajamiseks.