[v301060]

Ostsin uue Niva aasta oli vist 88. Sõitsin ta-ga 60 000 kilomeetrit, neist 50 000 muretult, ei mingeid probleeme. Siis tuli väljalaskekollektori tihendit vahetada ja muidugi murdus ka üks polt ära. Vahekasti vibra oli ka suur, sai siis garantiiajal konjakiga Kadaka tee VAZ-i keskusesse mindud...no vibra jäi pärast seda väiksemaks, küll aga leemendas vahekast igast otsast õlist - nimelt oli fekaalipeast mehhaanik vahekasti uue õliga täites külili keeranud. Mingi relee kõrbes ka ära, muid vigu nagu polnudki. Oma lollusest sain esiklaasist lahti - kõrvalistuja istmel sai peatugi maha võetud ja järgmine tahaistuja koksas ülestõstetud istmega seestpoolt vastu esiklaasi ning peatoe kronsade plastist avaümbris istme seljatoes tekitas esiklaasi kohe ämblikuvõrgu. Minu omal oli veel lühike luuk ja seega pagasniku tõstekõrgus halb. Pagassi lukk vedas külmikule paraja vao kui selle autosse tõstsin.
Sõidumugavuse kohalt ei kurda, panin alla 14"-sed GAZ 24-10 veljed ja rehvid, auto oli madalam, laiem ja ilusam, asfaldisõidu mugavusest rääkimata. Nende rehvidega sai ikka sõidetud 100-110km/h ilma probleemita. Samas oil saada ka 16"-seid rehve tänavamustriga, nii et originaal "traktorid" said naelutatud talve jaoks. Asi, mida tollal karta ei osanud, oli muidugi varuratta asukoht kapoti all. Tänaste teadmistega paneks selle kas taha auto alla või tagaluugi taha hingedel toruraamile. Kui maal elaksin, oleks kasutatud Niva üks võimalikke variante, linnas piisab 1000 eurosest B4-st küll ja enam. Muuseas, pidevalt trassil sõites oleksid mõlemad ühevõrra ohtlikud - turvapatju ju pole, õnneks ei nõua aga töö poole kohaga baranka väänamist.
PS. Ohvrõudist.
Mulle on jätnud kõige sügavama mulje 2 tüüpi, kes ühel sellisel mudaüritusel Audi 200 Avant Quattroga sõitsid.